"Oluline on just see, kui kaasav ühiskond on. Need majandused, mis teenivad väikse ühiskonnakihi huve, ei ole tihti pikaajalises majanduskasvus edukad, aga ühiskond, mis suudavad kaasata võimalikult suurt ringi elanikonnagruppe, on pikaajalise majanduskasvu saavutamisel oluliselt edukamad," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

Kui kõik maailma riigid jõukuse järgi ritta seada, on ülemise viiendiku varade koguväärtus tänapäeval 30 korda suurem kui alumise viiendiku oma. Seejuures pole ka näha, et riikide vaheline lõhe aja jooksul väheneks. Selle asemel muutuvad kõige jõukamad riigid üha rikkamaks. Acemoglu, Johnsoni ja Robinsoni töö põhjal on võti riikide majanduslikes institutsioonides, mitte riigi asukohas või kultuuris.

Pikaajalise kasu saamiseks peavad olema need kaasavad, ammutama riigi elanikelt vähem jõukust ja riigis tervikuna peaksid kehtima õigusriigi põhimõtted. Kuigi pikemas vaates tuleks seega riigis kehtiva süsteemi muutmine kasuks ka selle eliidi heaolule, pole see laureaatide mudeli kohaselt sirgjooneline. Seejuures on tähtis arvestada sellega, kuidas institutsioonid tekivad ja arenevad.

Esiteks tekib paratamatult konflikt selle pärast, kuidas ressursse jaotatakse ja kellel on ühiskonnas otsustusõigus. Teise teesi kohaselt ei tähenda otsustusõigus samas ilmtingimata võimu, sest massidel on võimalik mõnikord oma võimu teostada, kui nad vaid koonduvad ja valitsevat eliiti ähvardavad. Viimaks tuleb rinda pista nn pühendumise probleemiga, mille kohaselt on eliidi jaoks ainuke alternatiiv kehtivale olukorrale otsustusõigus rahvale üle anda.

Kuni kehtiv poliitiline süsteem tuleb kasuks eliidile, ei saa rahvas uskuda, et eliit töötab tõepoolest nende jaoks parema majandussüsteemi loomise nimel. Samas ei usu aga eliit, et uue süsteemi hüved kaaluvad üles sellele osaks saava majandusliku kahju. Nõnda võivadki mõned riigid jääda lõksu institutsioonide alla, mis soosivad massilise vaesuse ja rikka eliidi teket.

Acemoglu, Johnsoni ja Robinsoni teoreetiline raamistik näitab, kuidas pühendumisprobleemid, oht jääda poliitiliseks kaotajaks ning tõhususe ja ressursside jaotamise lahutamatus viib paratamatult ebaefektiivsete majandusinstitutsioonideni tekkimiseni, millest saavad kasu võimulolijad. 

Järeldusteni jõudmiseks uuris kolmik muu hulgas seda, kuidas on käinud Euroopa riikide endiste kolooniate käsi. Näiteks selgus, et mida jõukam oli koloonia omal ajal, seda vaesem on sealsamas asutatud riik tänapäeval ehk see näis olevat seotud otseselt sealt ammutatud rikkuse hulgaga.

Samuti näitasid andmed, et mida suurem oli koloniseerimise käigus saabunud sisserändajate suremus, seda madalam on tänapäeval sealse riigi SKT. Seega näis mõjutavat piirkonna n-ö ohtlikkus seda, millised institutsioonid seal tekkisid.

Mida suurem oli piirkonna esmaasukate vastupanu ja asustustihedus, seda rohkem sai kasutada eliit hiljem kohalikku orjatööjõudu. See kannustas masside ekspluateerimist. Vähem ohtlikesse kohtadesse saabus aga rohkem eurooplasi, kes nõudsid kaasavamaid institutsioone ja pikas plaanis ka ulatuslikumaid poliitilisi õigusi.

Halvemal juhul jäid ühiskonnad jõukuse ammutamisele pühenduvate institutsioonide alla lõksu. Samas näitasid Acemoglu, Johnson ja Robinson, et nõiaringist on võimalik uute institutsioonide abil põgeneda. Pikas plaanis aitab riigi demokratiseerumine ja õigusriigi põhimõtete kehtestamine ka vaesust vähendada. Tänapäeval võib kolmiku sõnul näha institutsioonidest tingitud erisuste mõju näha näiteks USA ja Mehhiko piirilinnas Nogaleses.

Kolmiku loodud raamistik aitab selgitada ka Euroopa riikide järkjärgulist demokratiseerumist massirahutuste või revolutsiooniohu mõjul ning miks mõnedes pole õnnestunud kehtestada püsivat demokraatiat.

Möödunud aastal sai preemia Harvardi ülikooli majandusprofessor Claudia Goldin, kelle töö aitab paremini mõista naiste edasijõudmist tööturul ja palgalõhe põhjuseid.

Esimese Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal andis Rootsi Riigipank välja 1969. aastal. Sellest ajast saadik on pälvinud preemia 93 laureaati. Nobeli majanduspreemia suurus on alates 2023. aastast 11 miljonit Rootsi krooni (~967 000 eurot).