Tehisnärvivõrgu punujad saavad füüsikanobeli
Ajus on asjad korraldatud nii, et miljardid närvirakud ehk neuronid saadavad üksteisele elektrilisi signaale. Mida rohkem kaks rakku omavahel signaale vahetavad, seda tugevamaks nendevaheline ühendus saab.
Tundub, et just niimoodi inimene õpibki — kui vaja, siis kogu elu.
Kui meil on tükk magnetit, siis selle sees on justkui väikesed atomaarsed magnetid, nagu kompassinõelakesed. Nõelakeste asend ei ole mitte juhuslik, vaid määratud enamasti selle järgi, milline on naabernõelakeste asend.
Nii tekivad magnetisse niinimetatud domeenid ehk piirkonnad, kus nõelakeste asend ehk õigupoolest aatomite spinn on ühesugune.
Tänavused füüsikanobelistid ameeriklane John Hopfield ja kanadabritt Geoffrey Hinton on nende kahe nähtuse — aju ja magneti — mõned põhipõhimõtted oskuslikult ühendanud ja teinud seeläbi võimalikuks tehisnärvivõrgu, imepärase erakordselt õpivõimelise arvutisüsteemi, mis on aluseks tänapäeva kõige moodsamale masinõppele ja tehisarule.
Masinõppealgoritmides on sisse seatud niinimetatud sõlmed, mis vastavad närvirakkudele ajus ja aatomispinnidele magnetis.
Sõlmedele omistatakse erisuguseid arvulisi väärtusi, mis mõjutavad siis edasi juba teistesse sõlmedesse paigutatud arvulisi väärtusi, aga seejuures muudetakse ka kõigi üksteisega ühendust pidavate sõlmede vaheliste ühenduste seisundit. Niimoodi see masin siis õpibki.
Masinõppe algoritmid erinevad tavalistest arvutiprogrammidest selle poolest, et neile ei ole vaja anda ette üksikasjalisi juhtnööre, vaid pigem piisav hulk näidisandmeid. Edasine on juba meie igapäevaelu.
Geoffrey Hinton on hiljuti hakanud rääkima ka tehisaru võimalikust ohtlikkusest inimkonnale. Me ei ole varem kokku puutunud millegi meist endast targemaga, ütleb ta, eiramata muidugi ka imelisi väljavaateid.
Füüsikaauhinna said Hopfield ja Hinton seepärast, et nende töös on oskuslikult rakendatud teadmisi magnetiliste nähtuste kohta. Kuid võib-olla oleks neile sama hästi võinud anda ka meditsiini- või füsioloogiaauhinna, sest samamoodi on nad ideid ammutanud ka närvitalitlusest.