Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate isikustamata andmetest tuleb selgelt välja, et lastega on kodus pigem naised. See kehtib nii hoolduslehtede arvu kui ka vanemapuhkuse päevade kasutamise puhul.

Küllaltki sarnane pilt peegeldub ka Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiliste töötajate andmetes.

Akadeemiline maailm peegeldab ühiskonda laiemalt

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar märkis, et akadeemilisi töötajaid puudutavad andmed peegeldavad ühiskonna laiemaid suundumusi. "Selge on see, et kui küsimus on pere moodustamises ja igasugustes perega seotud kohustustes, siis naised panustavad keskmiselt rohkem kui mehed, ükskõik kas nad on siis akadeemilised naised või mitte," nentis ta.

Eesti osales paar aastat tagasi rahvusvahelises uuringus, mis püüdis välja selgitada, miks ei edene naised akadeemilises karjääris nii kiiresti kui mehed. "Sealt tuli samamoodi välja, et põhisüüdlane on ikkagi selles, et naised panustavad võrreldes meestega pere asjadesse rohkem ja teevad pause oma töökarjääris. See ongi põhiline erinevus meestest," märkis sotsioloog.

Samas joonistus Ainsaare sõnul uuringust välja seegi, kuidas Eestis pole olukord sugugi nii halb kui mõnedes teistes riikides. "Eestis oli muidugi süsteem meeste kasuks kaldu, aga akadeemilises maailmas on veel palju problemaatilisemaid riike kui Eesti," tõdes kaasprofessor.

Samuti on tema sõnul erinevate statistikate järgi palgalõhe akadeemilises maailmas üks kõige väiksemaid: "Sellegipoolest on see lõhe siiski olemas. Naised saavad meestega võrreldes natukene vähem palka, aga lõhe on oluliselt väiksem kui Eesti ühiskonnas tervikuna."

Kuigi akadeemiline valdkond paistab seega soolise palgalõhe küsimuses eesrindlik, pole soorollid akadeemias siiski täiesti võrdsed. Seetõttu toovad ka väga kõrgelt haritud naised abikaasade, elukaaslaste ja laste nimel rohkem ohvreid. "Mehed võiksid ju sama hästi laste eest hoolitsemisega hakkama saada, aga lihtsalt eelhoiakud on juba sellised. Omandame soorollid lapsena kodust," tõdes professor.

"Naised on läbi ajaloo olnud alati pere eest hoolitsejad, aga tendents on ikkagi selline, et mehed tõmbavad tasapisi järgi ning võtavad lastega tegelemisel järjest enam kohustusi, aga see on veel kaugel võrdsusest," lisas Ainsaar.

Teema vajab täiendavaid uuringuid

Tallinna Ülikooli võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt märkis, et põhjapanevate järelduste tegemiseks pole koondatud ühte kohta piisavalt andmeid. Samas toonitas ta, et vastav statistika on Eestis põhimõtteliselt olemas ja emaduslõivu teema akadeemias ootab uurijaid.

"Kui palju on Eestis üldse töökohti, kus mehed võtavad hoolduslehe? Nagu näeme, siis ülikoolides on nii mehi kui ka naisi, kes jäävad koju lähedast hooldama. Jah, akadeemias töötavad naised on oma kolleegidest sagedamini lähedasi hooldamas ja jäävad ka sagedamini lapsehoolduspuhkusele nii Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis," nentis Unt. Seega on tema sõnul arenguruumi palju.

"Samas ei ole meil hetkel analüüsi, mis näitaks, kas see sõltub näiteks abikaasa töökohast. Äkki need pered, kus mõlemad töötavad akadeemias, on palju altimad võrdsemalt hooletöö kohustusi jagama?" arutles professor.

Unt meenutas oma hiljutist intervjuud mõjuka Saksa haridusteadlase ja professori Heike Solgaga. "Tema ütles, et ta on olnud oma töös mõjukas, aga mitte kuigi tõhus. Ta tõi väga selgelt välja, kuidas ta edu tulenes sellest, et tal on olnud aega tööd teha, sest tal ei ole lapsi. Meil Eestis on seda teemat vähem uuritud," sõnas Unt.

Professor tõi ühtlasi välja, et laiemalt vaadates on Eesti lapsehoiusüsteemi kättesaadavus ja kvaliteet paljudest Euroopa riikidest palju kõrgem. See aitab kindlasti kaasa sellele, et laste kõrvalt üldse edukat karjääri saab teha.

"Samas ei pruugi meie helde ja paindlik vanemahüvitise süsteem sugugi kaasa aidata suuremale soolisele võrdõiguslikkusele. Andmed näitavad, et järjest rohkem isasid võtavad vanemapuhkust. Kuna samal ajal saab aga töötada, võib juhtuda, et kodus on ikkagi ema, kelle vanemahüvitis oleks väiksem," tõdes sotsioloog.

Sooline palgalõhe toimib Undi sõnul akadeemilises maailmas eelkõige nii, et teaduskondades, kus on enam mehi, on ka keskmisest kõrgemad palgad. "Kui emal ei ole ametlikult vanemapuhkust, pole tal ka sotsiaalseid tagatisi, mis paneb ta veelgi hapramasse olukorda," nentis professor.

Marge Unt toonitas samal ajal, et Eestiga võrreldavat paindlikust pole üheski teises Skandinaavia riigis. Isasid soodustatakse lapsega koju jääma, samas piiratakse lapsega kodus oleva vanema töövõimalusi.

"Soomes on lubatud töötada, kuid töötatud päevade eest saadakse vaid miinimumhüvitis. Kui päevas töötatakse üle viie tunni, siis hüvitist ei maksta. Rootsis pole vanemapuhkuse ajal töötamine, kuid puhkust saab võtta osadena, sh poole või veerand päeva kaupa," selgitas ta.

Seega on Undi hinnangul paindlik töötamine ühest küljest hea, võimaldades soovi korral tööturuga seotuks jääda. Samas seab Eesti vanemahüvitise kasutamise paindlikkus traditsioonilised soorollid esiplaanile.