Maa magnetvälja teket mõjutab vedel hiigelsõõrik
Austraalia teadlaste sõnul mõistavad nad nüüd muutusi Maa magnetväljas veidi paremini. Olulist rolli võib selle juures mängida nende leitud sõrmust või sõõrikut meenutav struktuur, mis paikneb sulametallist koosnevas Maa välistuumas.
Maa välistuumast leitud sõõrjas piirkond paikneb paralleelselt ekvaatoriga. Uuringu kaasautor ja Austraalia riikliku ülikooli geofüüsik Hrvoje Tkalcic nentis, et praeguse tehnoloogiaga pole võimalik teadlastel Maa tuuma otseselt uurida. Sestap võttis ta koos Xiaolong Ma'ga luubi alla suurte maavärinate ajal vallandunud seismilised lained ja vaatles, mis juhtub lainetega teel läbi Maa sisemuse, vahendab The Guardian.
Nad märkasid, et Maa välistuuma läbides võtsid lained teatud lõigul hoo pisut maha: need liikusid seal kaks protsenti aeglasemalt. Täpsemalt juhtus see välistuuma ülaosas, mis lahutab seda vahevööst. Struktuuri täpse kuju ja Maa läbimiseks kulunud aja leidmiseks, mudeldasid Tkalcic ja Ma, kuidas täpselt lained välistuuma läbisid.
Uurijad märkasid, et seismiliste lainete liikumine jäi aeglasemaks piirkonnas, mida matemaatikas nimetatakse tooriks ehk rõngaspinnaks. Sisuliselt näeb piirkond välja nagu sõõrik. Varasemates töödes on teadlased järeldanud, et seismiliste lainete liikumiskiirus väheneb üle terve välistuuma pinna. Värske töö viitab, et piirkond paikneb vaid paralleelselt ekvaatoriga.
Tkalcici arvates on oluline välistuuma paremini tundma õppida, sest see maamuna sisekiht on pinnaelustikule väga tähtis. Nimelt mängib just välistuum võtmerolli Maa magnetvälja tekitamises, mis kaitseb planeeti Päikeselt tulevate laetud osakeste lakkamatu tulva eest.
Maa välistuum koosneb vedelast rauast ja niklist. Planeedi magnetvälja tekitavad ja säilitavad selles sulamassis liikuvad hoovused, mis toimivad hiiglasliku alalisvoolu tootva dünamona. Tkalcici sõnul pole siiani teada, miks on Maal selline dünamo olemas, aga paljudel teistel planeetidel mitte. Tema hinnangul tunnevad teadlased teiste planeetide välispinda oma koduplaneedi sisemusest paremini.
Äsja leitud sõõriku läbimõõt pole veel teada. Siiski oletatakse, et selle paksus on mõnisada kilomeetrit. Kuna sõõrjas struktuur on olekult ujuv, võiks see uurijate sõnul sisaldada kergemaid keemilisi elemente: näiteks räni, väävlit, hapnikku, vesinikku või süsinikku.
Tkalcici arvates on Maa sisemuse uurimine paeluv valdkond, sest pea kõik järeldused põhinevad maapinnalt kogutud andmetel. Kaasautor Xiaolong Ma sõnul sai Maa magnetvälja dünaamika nüüd küll selgemaks, ent teema väärib edasisi uuringuid.
Teadustöö avaldati ajakirjas Science Advances.
Toimetaja: Airika Harrik