Austria ja Saksa teadlased tõdevad värskes uuringus, et alates viimasest jääajast on rahvastiku kohatised kiired kasvupuhangud vaheldunud järskude langustega.

Põhjuseks ei ole olnud ainult või peamiselt keskkonnatingimuste muutused, vaid ka ühiskondlikud kobrutused, eelkõige sõjalised konfliktid, mille rahvastikuline tulem ei ole seisnenud üksnes vahetus langenute ja ohvrite arvus.

Vaenuvõitluse aegadel on rahvastiku kohatist vähenemist põhjustanud peamiselt suurte inimhulkade pagemine sõja jalust ja konfliktialtina tajutud piirkondadest, tuues teisal sellega mõistagi kaasa rahvaarvu mõnevõrrase kasvu.

Daniel Kondor Viini teadusasutusest Complexity Science Hub Vienna ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Journal of the Royal Society Interface, et sõjapaikadesse kerkinud pinge- ja hirmuõhkkond võib olla Euroopa rahvastiku arengut tugevalt mõjutanud tegur.

Kui palju tuli sõdu ette eelajaloolistel aegadel, on suur küsimus kõigi maailmajagude kohta. Seda keerukam on olnud midagi teada konfliktide tagajärgedest.

Kondori ja kolleegide väitel suundusid noorema kiviaja Euroopas paljud inimesed sõjapelguses elama mägedesse ja metsasematele aladele, kus siis omakorda võis tekkida ülerahvastusest tingitud muresid; maha jäeti ka paremaid põllumaid.

Kohalik rahvastikutihedus ja ressursipuudus võis kaasa tuua varanduslikku kihistumist ja soodustada riigilaadsete ühiskonnastruktuuride kujunemist. Esimesed riigid võisidki just sel moel tekkida.

Kondor ja ta kaaslased toetuvad oma väiteis omakoostatud arvutimudelile, millesse sisestasid arheoloogilisel leiumaterjalil põhinevaid hinnangulisi andmeid inimasustuse tiheduse kohta eri aegadel ja eri paigus.

Mudel tugines komplekssüsteemide teooriale, mis teadlaste sõnul sobib keerukate ühiskonnanähtuste uurimiseks hästi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.