Eesti ülikoolide rektorid said esmaspäeval Tartus ülevaate haridus- ja teadusministeeriumi kärpekavadest. "Tänase kohtumise järel, kus anti suunis kärpida järgmise kolme aasta jooksul kümme protsenti, peame arutama, mitte välistama võimalust, et mingis vormis omaosalust küsida. See on kindlasti laual ja selgem kui aasta tagasi," nentis Land. Samas on Tallinna Tehnikaülikooli rektori sõnul veel vara öelda, kui suures mahus võiks seda küsida.

Igal juhul eeldab see ulatuslikke läbirääkimisi. Muu hulgas tuleb üle vaadata õppelaenude süsteem, millega haridus- ja teadusministeerium Landi sõnul praegu intensiivselt tegeleb. "Kõik erakonnad, kellega on rektorite nõukogu rääkinud, on nõustunud, ja ka ministeerium ise on rõhutanud, et sellega peab kaasas käima ka soodsamate tingimustega õppelaenude ja õppetoetuste süsteem," lisas rektor.

Plaanitavate kärbete puhul jääb üks ülikoolide sissetulekuallikate põhisammastest puutumata. Ministeerium ei kavatse kokku hoida teaduse baasfinantseerimise ega ka teadusagentuuri eraldavate ja vahendavate konkurentsipõhiste uurimistoetuste pealt. Samuti ei plaanita vähendada doktorantide-nooremteadurite tööjõukulusid.

Kõrghariduse jaoks on kõige suurema rahalise mõjuga rahaeraldus kõrghariduse tegevustoetus. "Selle puhul lepiti riigieelarve strateegias kaks aastat tagasi kõrghariduse tegevustoetuse tõus ülikoolidele 15 protsendini aastas. See ei ole ülikoolidele lisaraha, vaid eelneva seitsme-kaheksa aasta jooksul tekkinud rahastusvajaku täitmine. Seda rida plaanib ministeerium kärpida järgmisel aastal kahe protsendi võrra," sõnas Land.

Ülikoolidele teeb ka muret doktoriõppe tulemusrahastamine, mida plaanitakse kärpida. "Kokkuvõttes tuleb ülikoolide puhul öelda, et see kärbe ei ole kindlasti viis protsenti, vaid jääb natukene alla selle. Ülikoolid loodetavasti saavad selle kärpeülesandega hakkama," märkis rektor.

Ministeerium plaanib vähendada ka kolledžite rahastamist. Land tõi siinkohal aga välja, et riik on ülikoolide all tegutsevaid kolledžeid täiendavalt rahastanud vaid viimased neli-viis aastat.

"Ülikoolidele kindlasti seda sõnumit ei ole olnud ministeeriumilt, et kolledžeid tuleb kokku tõmmata. Näiteks on nii Tartu Ülikoolil kui ka Tallinna Tehnikaülikoolil on Ida-Virumaal kolledž, mis on kindlasti praegu väga olulised. Õiglase ülemineku rahastamise meetmete raames sealsed tegevused mahuliselt pigem mitmekordistuvad lähima kolme-nelja-viie aasta vaates," tõi Tiit Land välja.