Haley Barrong ja kolleegid Arizona Osariigiülikoolist võtsid luubi alla regulaarse äädikatarbimise mõju. Selleks värbasid nad uuringusse 28 ülekaalulist, ent muidu hea tervisega täiskasvanut, vahendab ScienceAlert.

Uuritavad jagati neljaks nädalaks kahte rühma. Üks rühm võttis kaks korda päevas sisse kaks supilusikatäit punaveiniäädikat. Teise rühma uuritavad neelasid iga päev alla väikese äädikasisadusega tableti. Uuringukuu jooksul paluti osalejatel vastata kahele standardiseeritud vaimse tervise küsimustikule.

Autorid annavad ajakirjas Nutrients teada, et igapäevane äädikatarbimine vähendas uuritavatel nende endi väitel depressioonile viitavaid sümptomeid. 

Kui ühe küsimustiku vastuste põhjal polnud kahel rühmal erilist vahet, siis teises tuli esile selge erinevus. Vedelat äädikat joonud uuritavatel jäi depressiooninähtusid vähemaks keskmiselt 42 protsenti. Äädikatablette söönud kontrollrühmas vähenesid depressiooni sümptomid aga vaid 18 protsenti.

Muu hulgas huvitas töörühma, kas inimese ainevahetus võiks äädika head mõju kuidagi seletada. Nad täheldasid äädikat vedelal kujul tarvitanud inimestel kehas 86-protsendist nikotinamiidi taseme tõusu. Nikotinamiid on aga teatud tüüpi B3 vitamiin, millel on põletikuvastane toime.

Samas peab arvestama, et uuringu valim oli suhteliselt väike. Samuti polnud uuritavatel juba eos kuigi tõsiseid depressiooninähte ja andmete kordusanalüüsil jäi äädika mõju tagasihoidlikuks.

Barrong ja kolleegid ärgitavad sellegipoolest teemat edasi uurima. Kuna antidepressantidel võib olla tõsiseid kõrvaltoimeid, oleksid lihtsamad ravi toetavad nõksud nende sõnul teretulnud. Kas selline nõks võiks olla ka päevane äädikalonks, peab selguma mõne suurema valimi põhjal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.