Aju soodustab stressi ajal tavapärasest teistsuguste hormoonide eritust. Need võivad omakorda põhjustada kõhus vaevusi, näiteks põletikulist soolehaigust. Bakterid ei jää vastust võlgu: osa neist võib omakorda teele saata keemilisi signaale, mis mõjutavad inimese aju ja käitumist.

Nüüd tõid neuroteadlane Ivan de Araujo Max Plancki bioloogilise küberneetika instituudist ja kolleegid selgust küsimusse, kuidas aju ja soolestiku elundid omavahel suhtlevad. Täpsemalt keskendusid nad peensoole seintes peituvatele Brunneri näärmetele, vahendab Nature News.

Ajakirjas Cell ilmunud uuringus osutavad autorid, et kui hiirtelt need näärmed eemaldada, jäävad loomad kergemini haigeks. Ühtlasi oli näärmeteta hiirte keha põletikulisem. Samuti leidus seal rohkem kudesid kahjustavaid immuunühendeid ja -rakke.

Töörühm täheldas sarnast vaatepilti ka inimestel, kel oli kunagi eemaldatud peensoolekasvaja. Neil, kes pidid loobuma Brunneri näärmeid sisaldavast sooleosast, oli kehas rohkem põletikule viitavaid valgevereliblesid, kui neil, kel lõigati mõnd muud soolepiirkonda. 

Täpsem analüüs näitas, et Brunneri näärmetest ilma jäänud hiirtel kadusid kõhust peensooles elutsevad piimhappebakerite perekonda kuuluvad bakterid. Ilma nendeta hakkab peensool piltlikult öeldes lekkima. Verre jõuab rohkem aineid, mis sinna jõudma ei peaks. Immuunsüsteem näeb neis ainetes aga ohtlikku sisstungijat ja ründab. Sama protsess põhjustaski uuringus näärmeteta hiirtel kehas põletikku ja vaevusi.

Teadlased leidsid, et kroonilisel stressil oli hiirtele sama mõju kui näärmete eemaldamisel.  Piimhappebaktereid jäi hiirte kõhus vähemaks ja põletikutase tõusis. See viitas, et stress takistas hiirtel Brunneri näärmete tööd. 

Töörühm täheldas sedagi, et Brunneri näärmete närvirakud on kaudselt ühenduses aju mandelkehaga, mis tegeleb inimese tunnete ja stressivastusega. 

Ehkki inimestel ja hiirtel ei pruugi aju ja soolestiku suhtlus käia päris samamoodi, võib leiust olla abi stressist tingitud haiguste ravis. Samuti võib leid seletada, miks talub osa inimesi stressi teistest paremini.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.