Eakad põevad koroonat ja grippi raskemini autoantikehade tõttu

Eakad põevad koroonat ja grippi sageli raskemalt kui noored. Nüüd on teada, et põhjus seisneb neutraliseerivates autoantikehades, mille hulk tõuseb järsult pärast 60. eluaastat. See muudab eakate vaktsineerimise eriti oluliseks.
Täiskasvanud inimese kehas leidub umbes 1,8 triljonit immuunrakku. Neid on kokku umbes 1,2 kilogrammi jagu. Immuunsüsteemi ülalpidamine on suhteliselt energiakulukas. Tavaliselt kulub immuunsüsteemile umbes 18 protsenti päevasest energiavajadusest, kuid nakkushaigusi põdedes isegi kuni 70 protsenti.
Immuunsüsteem on keerukas võrgustik, koosnedes umbes sajast erinevast rakutüübist. Osa neist on väga pikaealised ja võivad püsida organismis aastakümneid, teised uuenevad iga päev. Immuunsüsteemi rakud võivad tegutseda üksteist toetades, aga ka üksteise tegevust pärssides. Hästi toimiv immuunsüsteem hävitab haigustekitaja ilma organismi olulisel määral kahjustamata. Selles protsessis on oluline erinevate rakkude koordineeritud tegevus.
Immuunsüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on kaitse haigustekitajate eest. Nii kõige nooremad kui ka vanemad meie hulgast on erinevatel põhjustel nakkushaigustele vastuvõtlikud. Pea kõik lapsevanemad on lapse lasteaeda viimise järel kurnatud üksteisele järgnevatest viirusnakkustest, mille tagajärjel veedab laps haigena rohkem aega kodus kui lasteaias. See on paratamatu periood, mis õpetab immuunsüsteemi erinevaid viirusi ära tundma ja mäletama.
Mida saavad vanemad oma laste tervise heaks teha? Kaitsta neid vaktsiinvälditavate haiguste eest. Vastupidiselt nii-öelda tavalistele külmetushaigustele võivad vaktsiinvälditavad laste nakkushaigused põhjustada nende põdemisel tõsiseid komplikatsioone. Näiteks leetrid kustutavad kogu senise immuunmälu ning sagedaste põdemiste trall tuleb uuesti läbi teha.
Vanemate inimeste immuunsüsteemis toimuvad samuti olulised muutused. Uusi ja värskeid T-raku nimelisi immuunrakke tekib järjest vähem juurde, sest harknääre, kus neid toodetakse, taandareneb. Samuti tõuseb vananevas organismis põletikutase, mis kurnab immuunsüsteemi ja hajutab immuunrakkude tähelepanu. Ealiste muutuste teket on siiski võimalik edasi lükata. Siin pole muud nippi, kui arstide soovitatud tervislikud eluviisid: täisväärtuslik toitumine ning piisav liikumine ja uneaeg.

Immuunsüsteemi ealiste muutustega seonduvat uuritakse ka Tartu Ülikoolis. Ühe projekti keskmes on näiteks immuunsüsteemi vastuse iseärasused Covid-19 erinevate haigusväljenduste korral. Kohe pandeemia alguses sai selgeks, et see haigus kujutab suurimat ohtu eakatele. Teadustöö käigus selgus, et ligikaudu viiendikul nakkuse tõttu kriitilisse seisu jõudnud haigetest oli organismis väga olulisi viirusevastaseid valke, interferoone blokeerivad autoantikehad.
Kui antikehad tekivad võõrvalkude, näiteks haigustekitajate koostisosade vastu, siis on neil kaitsev iseloom. Autoantikehad aga seonduvad organismi enda valkudega ja võivad seeläbi põhjustada raskeid terviserikkeid. Kuna nende interferoone neutraliseerivate autoantikehade esinemissagedus tõuseb järsult peale 60. eluaastat, sai ka lahenduse koroona raske kulu müsteerium eakatel patsientidel.
Nüüd arendavad teadlased projekti käigus tervishoiusüsteemi sobivat meetodit, et neid autoantikehi tuvastada. Interferoone neutraliseerivad antikehad võivad raskendada ka gripi kulgu. Seetõttu on selliste autoantikehadega inimeste vaktsineerimine gripi ja Covid-19 vastu eriti oluline. Samas elusad viirusvaktsiinid, (näiteks kollapalaviku vaktsiin), on interferoon neutraliseerivate autoantikehade korral vastunäidustatud.
Immuunsüsteemi mõjutavad lisaks vanusele ka erinevad keskkonnategurid, näiteks infektsioonid ja inimese eluviis; pärilikkus ehk geneetilised iseärasused ja sugu. Mis viisil ja millised neist teguritest mõjutavad sadat erinevat immuunraku tüüpi ja nende poolt vahendatud immuunvastust? Immunoloogid töötavad neile küsimustele vastuse leidmiseks üle maailma.
Esmaspäeval, 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist immunoloogia päeva, mis sel aastal toob tähelepanu keskmesse ealised muutused immuunsüsteemis.
Toimetaja: Sandra Saar