Maaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo
Eesti Maaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo ning juba aasta pärast võib oodata Eesti esimesi kloonvarssasid. See on algus kodumaisele hobuste kloonimisele, millega praegu tegeleb vaid üks ettevõte kogu Euroopas.
Wodan M, 21-aastane Luunja talli täkk on oma rahvusvahelise sportlaskarjääri jooksul ilma teinud nii Ameerikas kui ka Hiinas. Ilmselt võib pidada Wodani Eesti parimaks ratsuks, kuna just tema valiti kloonitavaks hobuseks.
"Mina ratsutajana ütlen seda, et nii lihtsat hobust nagu tema on maailmas hästi vähe. Põhimõtteliselt võib öelda, et ta teadis isegi tõkete numbreid ise. Sellepärast selline valik. Ikkagi supervered on tal sees. Üliandekas ja ülihea hobune," lausus ratsasportlane Urmas Raag.
Raag ütles, et Eestis on palju väga häid ratsutajaid, aga puudu on väga headest hobustest. Just seetõttu loodavad nad kloonimisele.
"Et geenid kestma jääks ja et Eesti ratsutajad saaks kvaliteetsete hobustega sõita. Me kloonime seda konkreetset hobust, praktiliselt peaks tulema selle hobuse koopia ja selle klooni sisse saavad kõik head geenid ja põlvnemine ja välimus peaks ka identne olema," lausus Raag.
Maaülikooli embrüoloog Elina Tsopp süstis reedel Wodani rasvkoest võetud tüvirakud munarakkudesse, kust ta võttis eelneva DNA välja. Sellele ühepäevasele kloonimisprotseduurile eelnes aga väga suur töö väljaspool laborit.
"Sinna kulub väga palju munarakke, kogu tüvirakkude kasvatus on keeruline ja kallis. Sinna on vaja terve posu kandjamärasid, kes neid kloonembrüoid kannaks ja varsa välja kannaks ja varsa üles kasvataks. See nõuab väga palju hobuseid, väga suurt loomaarstide meeskonda, see pole lihtne," rääkis Tsopp.
Nii munarakud kui ka kandjamärad tulevad Luunja tallist, mille esimene huvi on kasvatada kvaliteetseid olümpiahobuseid. Tsoppi sõnul on kloonimine vajalik ennekõike ohustatud hobusetõugude säilitamiseks. Eestis on nendeks eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune.
"Ülikooli ja teaduse mõttes on see väga suur samm. See on oluline, et embrüo on olemas, siit saab nüüd edasi minna siirdamiste ja tiinuste jälgimiste juurde ja loodetavasti järgmine aasta näeme juba varssasid ka," ütles Tsopp.
Hobusest väga suur samm inimeseni enam ei ole?
"Jah, seda on küsitud ka minu käest, et kas ma inimest ka kloonin. Aga ei, ei kavatse ja ei ole lubatud ka," vastas Tsopp.
Toimetaja: Marko Tooming