Jaapani teadlased uurisid, kuidas mõjutavad tihe liiklus, vähem rohelust ja järjest rohkem inimesi oravate eluolu. Eeskätt seda, kuidas areneb selle kõige juures oravate vaimne võimekus. Muu hulgas see, kuidas nad uusi teadmisi omandavad, neid meelde jätavad ja hiljem kasutavad, et muutuvale keskkonnale paremini reageerida.

Töörühm jälgis euraasia punaseid oravaid Jaapani 11 linnastunud piirkonnas. Nad panid kirja, kui paljude inimestega oravad kokku puutusid, aga ka selle, kui palju oli ümbruses hooneid ja haljasalasid. 

Värske töö tugines ühele varasemale uuringule, kus leiti, et mõned linnakeskkonna omadused mõjutavad oravate võimet probleeme lahendada.

Kokku uurisid teadlased 38 punast oravat, kes olid varem lahendanud ülesande, kus tuli läbipaistvast karbist toitu kätte saada. Teadlased tahtsid näha, kas mõne aja möödudes on oravatel meeles, kuidas nad varem toidu karbist kätte said.

Selgus, et sagedasem kokkupuude inimestega mõjutas oravate sooritust. Kui oravad puutusid rohkem inimestega kokku, lahendasid nad ülesande kiiremini. Töörühm oletab, et inimesi ja nende koeri märgates on oravad sunnitud ülesande lahendamise katkestama. Selle tõttu mõned oravad annavad kiiremini alla, teised lahendavad aga ülesande jällegi kiiremini.

Kõigi uuritud oravate peale kokku näis nende üldistusvõime siiski kannatavat, isegi kui mõned loomad pinge all ülesande kiiremini lahendasid. Uuringu tulemused viitavad sellele, et linnakeskkond on oravate jaoks stressiallikas ja sellel on suurem mõju oravate vaimsele võimekusele, kui seni arvatud.  

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.