Autismi esinemissagedus on viimastel aastakümnetel järsult tõusnud, peamiselt suurema teadlikkuse ja diagnoosikriteeriumide laiendamise tõttu. Nii võib paigutuda paljudes lääneriikidesse autismispektrisse umbes üks inimene sajast. Kaksikutega tehtud uuringute põhjal saab selgitada 60–90 protsenti autismist geneetikaga, kuid riski võib suurendada ka vanemate vanus, sünnitüsistused ning ema raseduseaegne kokkupuude õhusaaste või taimekaitsevahenditega.

Sõltuvalt inimesest võivad olla autismi tunnused erinevad, alates lastest, kes ei reageeri oma nimele ja väldivad silmsidet, kuni täiskasvanuteni, kellel on neurotüüpiliste inimeste mõtteid raske mõista, või kes muutuvad ärevaks, kui miski nende argirutiini häirib. Enamasti pannakse ASH-i diagnoos kuuendaks eluaastaks, kuid mida varem häire diagnoositakse, seda enam saab sellega lapse kasvatamisel arvestada.

Seetõttu on otsinud arstiteadlased tunnuseid, mis võimaldaksid autismispektrihäire kahtlusega lapsi varem märgata. Selle käigus on neile silma jäänud, et autistlikel inimestel on tavaliselt vähem mitmekesine mikrobioom. Samas on endiselt ebaselge, kas see on autismi üks aluspõhjuseid või tagajärgi.

Parema aimduse saamiseks uuris Hongkongi Hiina Ülikooli professor Qi Su kolleegidega 1627 last, kelle vanus jäi ühe kuni 13 aasta vahele. Täpsemalt vaatasid nad, milliseid baktereid, viirusi, seeni ja teisi mikroobe nende väljaheidetes leidus.

Töörühm leidis, et ASH-i diagnoosi saanud laste soolestikus leidus 51 tüüpi baktereid, 18 viirust, 14 arhet ja seitset seent tavapärasest teistsugusel määral. Saadud tulemustega algoritmi treenides suutis töörühm tuvastada autismispektri häirega lapsi 82-protsendilise täpsusega. Näitaja on nende sõnul piisavalt kõrge, et mikrobioomile toetuval meetodil võiks olla diagnostiline väärtus.

Uuring näitas, et autistlikel lastel olid häiritud mitmed energia hankimise ja närvisüsteemi arenguga seotud ainevahetusprotsessid. Su sõnul võivad mikroobid mõjutada immuunvastust, virgatsainete tootmist ja metaboolseid radasid, mis võivad omakorda mõjutada autismi sümptomite raskust või avaldumist.

Kui teadlaste oletused on õiged, võib see avada võimaluse kasutada dieeti või probiootikume, et parandada autistlike inimeste mikrobioomi ja leevendada nende sümptomeid. Samuti loodavad nad, et tulemused aitavad arendada paremaid diagnostikavahendeid, mis võimaldaks autismikahtlusega lapsi kergemini märgata.

Saadud tulemuste kinnitamiseks ja praktikas rakendamiseks on vaja esmalt täiendavaid uuringuid. Esialgu viib töörühm läbi kliinilist uuringut, et vaadata, kas hiljem autismispektri häire diagnoosi saavate laste mikrobioom erineb nende eakaaslaste omast juba ühe aasta vanusena.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Microbiology.