Biokeemik: tükk liha enne magamaminekut teeb rohkem head kui halba
Suvistel valgetel öödel kipuvad inimesed ka rohkem liha grillima. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmeri sõnul pole enne magamaminekut tüki liha söömises midagi halba ja sellega organismi jõudvad kõrgväärtuslikud valgud aitavad kasvuhormoonil paremini keha parandada.
Kasvuhormooni tase on seotud tugevalt unehormoonina tuntud melatoniiniga. Lihtsusatud vaate kohaselt hakkab organism tootma seda siis, kui pimedaks läheb, saavutades kulminatsiooni kella 00.00–3.00 paiku öösel. "Praegu on nii valge, et tekibki tore olukord, kus võib küsida, kas melatoniini üldse toodetakse. Selle tootmine on tõesti praegu natuke nõrgem, kuid seda ei tasu kompenseerida täiendava melatoniini võtmisega. Meie keha suudab seda vajaliku koguse ikka toota," sõnas Zilmer saates "Huvitaja".
Kui aga tõesti valgetel öödel uinumisega raskusi on, ei tasu tema hinnangul melatoniini võtmisest ka kramplikult hoiduda. Küll ei tohiks võtta pikatoimelist melatoniini ja korraga enam kui milligrammi manustamisest pole kasu. Professor lisas, et unehormoon mõjutab omakorda kahe teise olulise hormooni taset. Neist üks on n-ö aktiivsuse tagajast kortisool ning teine kudede kasvuks ja teatud vigastuste ning mikrotraumade parandamiseks vajalik kasvuhormoon.
"Suviti kipub olema söömine tihedamini liharohke. Väga palju ei tasu seda süüa, aga mõnes mõttes on see mõistlik. Liha süües on teie veres kenasti eri aminohappeid, mida saab hakata kasvuhormoon juba hommikul suhteliselt vara teie keha hüvanguks kasutama, aitama kaasa uute molekulide tekkele ja parandama teatud mikrotraumasid. Selles mõttes klapivad melatoniin ja suurem suvine liha grillimine kokku küll," arutles Zilmer.
Samas rõhutas ta, et süsivesikurikastest toitudest tasuks õhtul siiski hoiduda. "Õhtul võib süüa, aga mitte liiga palju ja sinna sobib just kõrgväärtuslike valkude, mida me ise ei tooda, rikas kraam, nagu liha, kala ja muna," märkis professor.
Piima asemel võiks eelistada aga une järjepidevusele mõeldes keefirit. "Sealt saab hea portsu valku, aga ka häid piimhappebaktereid ja seal on valgumolekulide külge seotud vesi. Sealt doseeritakse verre vett aeglasemalt ehk ei see tule ka kiiresti välja," selgitas Mihkel Zilmer.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Huvitaja", küsis: Priit Ennet