Kõhupisikud sekkuvad inimeste otsustesse
Inimene ei ole ainult ta ise. Inimese sees, eriti just kõhus elab ja toimetab alati terve hulk väikesi olendeid, baktereid, arheisid, protiste ja seeni, lisaks ka viirusi, kes ja mis moodustavad kokku meie mikrobioomi.
Nüüd selgub, et inimese ja tema mikrobioomi ühiselusüsteem toimib mõnes mõttes märksa demokraatlikumana kui arvata võiks: pisiolestel on sõna sekka öelda selles, kuidas kujundame oma otsuseid ja milliseid eetilisi valikuid teeme.
On ka juba selgunud, et inimese kõhus tegutsev mikrobiootiline ökosüsteem vahetab infot inimese kesknärvisüsteemiga, muu hulgas uitnärvi kaudu, aga ka virgatsainete vallandumist mõjutavate biokeemiliste signaalide abil.
Hilke Plassmann Prantsusmaalt Pariisi Ajuinstituudist ja ta kolleegid lasid katseisikutel mängida teadusringkondades tuntud niinimetatud ultimaatumimängu.
Selles mängus antakse ühele mängijale raha, millest see peab andma osa teisele mängijale. Kui teine mängija ei ole saadud osaga rahul, võib ta sellest keelduda, aga siis ei saa oma osa ka esimene mängija.
Mäng ilmestab, kuidas inimesed võivad neile ebaõiglasena tunduvas olukorras loobuda saada olevatest hüvedest lihtsalt selleks, et karistada tajutava ebaõigluse põhjustajat.
Poolele katseisikuist anti seitse nädalat järjest probiootikume ja prebiootikume ehk toidulisandeid, mis sisaldasid kasulikke baktereid ja neile bakteritele meeldivaid toitaineid. Teine pool katseisikuid sai toimevaba platseebot.
Ultimaatumimängu mängiti nii enne kui ka pärast neid seitset nädalat. Selgus, et pro- ja prebiootikume saanud katseisikud hakkasid ebavõrdseid pakkumisi palju innukamalt tagasi lükkama kui enne; platseebot saanutel selliseid muutusi ei täheldatud.
Peale selle märkasid teadlased, et mikrobioomi muutusega oli kaasas käinud virgatsaine dopamiini lähteaine türosiini järsk langus katseisikute organismis. Siit võiks hargnema hakata avastatud nähtuse toimemehhanismi teadasaamine.
Plassmann ja kaasautorid kirjutavad oma tööst ajakirjas PNAS Nexus.