"Mõnel aastal on tulemused paremad, teisel halvemad," tõdes Veinthal 16. mail Tallinna Tehnikaülikoolis peetaval doktorantide konverentsil, mis kannab pealkirja "Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse".

Tehnikaülikoolis 2005. aastal doktorikraadi kaitsnud Veinthali sõnul võiks küsida, kas Eesti on tõesti liiga kõrge eesmärgi seadnud. "Pakun, et ei ole. Peame mõtlema, mida tuleks teha teisiti, et see eesmärk saavutada," andis ta ise vastuse.

Juba on kõlanud mõtted, et Eesti ühiskond vajab tegelikult veel rohkem doktorikraadiga inimesi. "Isegi 500 võiks olla, aga minu seisukoht on, et teeme enne selle 300 ära," märkis asekantsler.

Veinthal lisas, et riigi esindajana pööraks ta suuremat tähelepanu struktuursetele probleemidele, et selgitada, mis valdkondades kui palju doktorikraadiga inimesi on vaja. "Üheski valdkonnas pole neid palju, aga mõnes on neid karjuvalt puudu," tõdes ta.

Eriti vähe on Veinthali sõnul doktorikraadi kaitsjaid erialadel, kus tööandjad krabavad endale juba bakalaureuseõppe tudengeid. Üks selline on eriala on tema sõnul muidugi infotehnoloogia.

Riigi soovitus välisdoktorantidele: õppige eesti keelt

Eestis on välisdoktorantide osakaal aastatega kõvasti kasvanud. "Kümne aastaga on nende arv kolmekordistunud, IT-s ja inseneerias aga isegi poole võrra kasvanud," märkis asekantsler, kelle sõnul on poliitikate kujundajatel ja ülikoolidel siin mõttekoht. Kui Eesti otsib talente ja tahab parimaid, aga ei suuda maksta maailma tasemel töötasu, siis mis argumendid need on, et siia inimesi saada, arutles ta.

Ehkki võrreldes Põhjamaadega ei ole Eesti seis sama hea, on Eesti maailma võrdluses suhteliselt heas positsioonis. "Siiski soovime, et Eesti riik oleks veelgi teadusmahukam. Nii on aastaks 2030 seatud Eestil eesmärk, et tuhande töötaja kohta oleks 4,5 teadlast – täna on see näitaja vaid pisut üle kahe," märkis Veinthal.

Ühtlasi julgustas ta ka kõiki välisdoktorante tundma huvi eesti keele ja kultuuri vastu. "Isegi kui näete ette järeldoktorantuuri välismaal, siis kes teab, elu võib teid siia tagasi tuua – ja kinnitan, et Eesti areng loob doktorikraadi omandanule palju uusi võimalusi," ütles ta.

Eesti ühiskonnas on üks murrang asekantsleri sõnul juba toimunud – tööandjad ei karda enam doktorikraadiga inimesi. Nii tõi Veinthal näite, et kui aastal 2015 leidus Eesti töökuulutuste portaalis ainult kaks töökuulutust, kus oodati doktorikraadi, siis nüüd on uksed noortele teadlastele valla: "Mitte ainult ülikoolides, vaid ka igal pool mujal."

Mida doktorantide konverents endast kujutab?

Tegemist on järjekorras juba teise Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel toimuva karjäärikonverentsiga, mis on suunatud kõigile Eesti doktorantidele ja doktoriõppest huvitatud inimestele, sh magistrantuuris õppijatele. Sellel aastal toimub konverents Eesti doktorikooli hõlma all ja osalevad kõik Eesti ülikoolid. Konverentsi eesmärk on esile tuua doktorikraadi väärtust ja tutvustada lõputuid karjäärivõimalusi.