Taotluslik ebamugavus ohjeldab nutisõltuvust paremini kui toores katkestus
Tänapäeva nutitelefonid aitavad inimestel suhelda sõpradega, olla kursis maailmasündmustega ja lahutada meelt. Kuid nad võivad olla ka tohutud ajaröövlid.
Ameerika teadlased on nüüd leiutanud äpi, mis aitab nutisõltuvusse kalduma kippuvatel inimestel ekraaniaega piirata, kasutades selleks uudset lähenemist.
Kui tavalised sõltuvusvastased äpid lihtsalt katkestavad ühel hetkel jõhkralt mõnede teiste äppide töö, võib-olla küll pakkudes enne ka mõne lisaminuti, siis Tao Lu Michigani Ülikoolist ja ta kolleegid on tulnud välja lahendusega, kus nende äpp võimaldab teiste äppide kasutamist küll jätkata, kuid teeb selle järjest ebamugavamaks ja vastikumaks.
Mingist hetkest alates hakkavad piiratavates äppides ekraanipildi lohistused toimima väikese ajalise viibega, näputoksed aga mõjuma toksepunktist sutsu eemal. Ajapikku viive ja eemaldumus kasvavad, kuid teatud piirini.
Nii nagu teisi äppe sulgevaid äppe saab kasutaja ka Lu ja kolleegide katsetatud kasutusmugavuse kahandamise äppi soovi korral ka välja lülitada; asja mõte on seega olla pigem toeks end juba isegi ilmutavatele enesedistsipliini algetele.
Lu ütles Honolulus käimas oleval arvutisüsteemide ja inimfaktorite teemalisel konverentsil oma üleeilses ettekandes, et lohistamiste ja toksamiste sihilik häirimine piirab ekraaniaega 16 protsenti tõhusamalt kui lihtlabane katkestamine.
Uue äpi kasutajatest jättis tervelt 62 protsenti selle terveks päevaks käima, traditsioonilise äpi kasutajate seas oli see protsent ainult 36.
Arvatavasti on asi vähemalt osaliselt selles, et kui järsk katkestus sattub hetkele, mil pooleli on tähtis tegevus või käes pingeline mänguseis, kipub kasutaja tajuma olukorda niiöelda mustvalgelt ja temas saab kindla ülekaalu soov maksku mis maksab oma toimingut jätkata; jätkamiskirge ei tarvitse jahutada isegi lisaminutid.
Äpikasutuse järkjärguline ebamugavdumine mõjub leebemalt ja soodustab ratsionaalse mõtlemise pealejäämist.