Alles möödunud aastal said teadlased, nende seas ühe uuringu juhina ka Tartu Ülikooli ja Cambridge'i Ülikooli geneetik Toomas Kivisild Beethovenile kuulunud juuksesalkude põhjal järjeldatud suurmehe kogu genoomi.

Nüüd on Ameerika teadlased kaht neist salkudest uuesti põhjalikult uurinud ja saanud uut olulist teavet Beethoveni tervise ja teda kimbutanud haiguste kohta.

Nader Rifai Harvardi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Clinical Chemistry, et Beethoven kannatas pliimürgituse all, kuid see mürgitus ei olnud siiski nii tugev, et seda saaks pidada helilooja surma otseseks põhjuseks.

Uuringutulemused täiendavad ja täpsustavad pikka lugu, mis algas aastal 2000, kui rühm teadlasi väitis päris kindlalt, olles samuti üht juuksesalku uurinud, et Beethoven suri pliimürgitusse.

Hiljem selgus siiski, et uuritud salk ei kuulunudki üldse Beethovenile, vaid ühele naisele.

Nii osutuski juba tõsikindlaks peetud tõendus ekslikuks, kuid sest ekslikkusest ei saanud paraku veel järeldada, et Beethoven pliimürgitusse tingimata ei surnud. Selle võimaluse välistabki lõplikult alles Rifai ja ta kaaslaste nüüdne uuring.

Nemad mõõtsid massispektromeetria meetodil, et üks uuritud juuksesalk sisaldas pliid 64 korda üle tavapärase taseme, teine aga 95 korda üle tavataseme.

Siit arvutasid teadlased välja, et Beethoveni veres pidi pliid olema 69 kuni 71 milligrammi detsiliitri kohta. Seda on küll palju, aga mitte eluohtlikult palju.

Kõrge pliitasemega saab aga ikkagi seletada mitut Beethovenit vaevanud tervisemuret, nii soolestiku-, maksa- kui ka neeruhaigust, aga ka ta kõige laiemalt teada olevat häda, kuulmislangust.

Pliist võisid tingitud olla ka Beethoveni tujukus, mäluhäired ja kohmakus.

Teadlased loodavad, et nende uuringutulemused pakuvad huvi Beethoveni biograafidele ja ajaloolastele, aga ka muudele teadlastele ja kogu huvitatud avalikkuselegi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.