Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldasid 22. aprillil Euroopa kliimaraporti 2023. Raport kirjeldab ja analüüsib Maa süsteemi kliimaolusid ja -variatsioone, olulisemaid sündmusi ja nende tagajärgi ning käsitleb kliimapoliitikat ja -meetmeid, keskenduses inimeste tervisele. Samuti annab raport värske ülevaate põhiliste kliimanäitajate pikaajalisest muutumisest.

"Möödunud aastat iseloomustavad Euroopas rekordilised või selle lähedased temperatuurid nii õhus kui merevees, ulatuslikud üleujutused, kuumalained ja tervisekahjud. Euroopa ei ole üleilmse kliimamuutuse mõistes kuskil puutumatuses – otse vastupidi, Euroopa on jätkuvalt kõige kiiremini soojenev maailmajagu, kus soov hoida head elu tähendab muu hulgas vajadust investeerida rohkem ja kiiremini kohanemisse," ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Eestiski on tema sõnul näha üha rohkem erinevat ilma ja tema äärmuslikke tujusid, mis kujutavad ohtu inimeste tervisele ja varale. "Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Töö selle nimel käib igapäevaselt, eesmärgiga suurendada ühiskonna valmisolekut," lisab Ala.

C3S-i direktori Carlo Buontempo sõnul oli Euroopa 2023. aastal tunnistajaks kõige suuremale üles tähendatud maastikupõlengule, ühele kõige märjemale aastale, ränkadele mereleitsakutele ja laiaulatuslikele, hävitavatele üleujutustele. "Temperatuuridki jätkavad kasvamist, mistõttu on meie andmed kliimamuutuste tagajärgedeks valmistumisel olulisemad kui eales varem," märgib ta.

Joonis 1. Kaardil on kujutatud jõed, mille vooluhulgad olid 2023. aastal teatud päevadel üleujutuste tähenduses "kõrged (high)" (juhtub umbes kord viie aasta jooksul) ja "äärmuslikud (severe)" (esinemissagedus kord 20 aasta jooksul). Suurema kui 1000 km₂ valglaga jõed on kujutatud halliga; nendest oranžiga tähistatud jõed ületasid kõrge vooluhulga piirmäärasid ja lillaga äärmuslikke piirmäärasid.

Euroopa temperatuuridega seotud põhisõnumid

• 2023. aasta kordas mõõtmisajaloo soojarekordit või jäi soojuselt teisele kohale, sõltuvalt valitud andmebaasist.
• Temperatuurid Euroopas olid keskmisest kõrgemad 11 kuu vältel, sealhulgas mõõtmisajaloo kõige soojem september.
• 2023. aastal oli rekordiliselt palju päevi, mil esinesid ekstreemset (extreme) kuumastressi tekitavad ilmastikuolud. Samuti kasvab kogu Euroopas tugevat (severe) kuumastressi põhjustavate päevade arv.
• Kuumast tingitud suremus on viimase 20 aasta jooksul kerkinud umbes 30 protsenti. Hinnanguliselt 94 protsenti vaatlusalustest Euroopa riikidest on kokku puutunud kuumusega seotud surmajuhtumite arvu suurenemisega.

Euroopa kliimapoliitika ja tervishoiumeetmed

Raporti andmetel on äärmuslikest ilmastiku- ja kliimanähtustest tingitud tervisekahjud tõusuteel. Andmed viimase kümnendi kohta näitavad, et avalikkuses, riskirühmade seas ja teatud tervishoiuasutustes teadvustatakse kuumaga seotud probleeme üldiselt hästi, ent sellega seotud riske ei hinnata piisavalt kõrgeks.

Veel seisab raportis, et algatused, nagu WMO regionaalsete kliimakeskuste hoiatussüsteem ja teised varajase hoiatuse süsteemid, annavad märku prognoositavatest äärmuslikest oludest, et suurendada ühiskonna valmisolekut.

Terviseriskid ja kliimamuutustega kohanemine on raporti järgi riigiti erinevad. Tervishoiuteenuste vajadustest lähtuvad kliimateenused on tõhusad vastupidavuse kasvatamisel ja peidavad endas suuri arenguvõimalusi. Kohanemine terviseteenuste vallas saab toetuda juba olemasolevale tervishoiuteenuste taristule, kuid edasiminek on jäänud piiratuks.

Euroopa meredega seotud põhisõnumid

Terve aasta vältel olid kogu Euroopa mere keskmised pinnatemperatuurid kõrgemad kui eales mõõdetud, osutab raport. Juunis tabas Atlandi ookeani piirkonda Iirimaast läänes ja Ühendkuningriigi ümbruses mereleitsak, mis liigitati ekstreemseks (extreme) ja paiguti üliekstreemseks (beyond extreme). Merepinna temperatuurid kerkisid siis kuni 5 °C keskmisest kõrgemale.

Euroopa hüdroloogilised näitajad

Muu hulgas seisab raportis, et 2023. aastal oli Euroopas tervikuna keskmisest ligi seitse portsenti rohkem sademeid. Kogu Euroopa jõgede vooluhulkade keskmine oli iga eraldi kuu arvestuses dokumenteeritutest kõrgeim detsembris, mil jõgede võrgustikust peaaegu veerandi puhul oli vooluhulk erakordselt kõrge. Möödunud aastal ületas vooluhulga poolest üleujutuse kõrge (high)  taseme kolmandik ja äärmusliku (severe) taseme 16 protsenti Euroopa jõgedest.

Taastuvenergia allikad

Mullu oli raporti andmetel Euroopas taastuvenergiaallikate toel toodetud elektri osakaal rekordiline 43 protsenti. Oktoobrist detsembrini tõi suurem tormide arv kaasa keskmisest kõrgema tuuleenergia tootmispotentsiaali.

Raport osutab veel, et jõgedel põhineva hüdroenergia tootmise potentsiaal oli aasta vältel keskmisest kõrgem enamikus Euroopast – seda tänu keskmisest suurematele sademetele ja vooluhulkadele jõgedes. Päikeseenergia tootmispotentsiaal oli aasta jooksul keskmisest väiksem Loode- ja Kesk-Euroopas ja keskmisest kõrgem Edela- ning Lõuna-Euroopas, samuti Soomes ja Skandinaavias.

Liustikud ja lumi Euroopas

Suurel osal Euroopast oli raporti järgi keskmisest vähem lumikattega päevi: seda eelkõige Kesk-Euroopas ja Alpides talvel ning kevadel. 2023. aastal kahanes Alpide liustikujää erakordselt palju. Kahanemine oli seotud nii keskmisest väiksemate lumekogustega talvel kui ka kuumalainetest põhjustatud ulatuslikust sulamisest suvel. 2022. ja 2023. aasta jooksul on liustikud Alpides kaotanud umbes kümme protsenti järelejäänud mahust.

Arktiline piirkond

Raportis seisab, et Arktikas tervikuna oli 2023. aasta soojuselt kuues dokumenteeritud aasta, Arktika maismaa kohal aga viies, jäädes napilt alla 2022. aastale. Arktilisel maismaal mõõdetud viis kõige soojemat aastat on kõik esinenud alates 2016. aastast.

Põhja-Jäämere jää ulatus oli raporti andmetel enamiku 2023. aastast keskmisest väiksem. Maksimumi ajal märtsikuus jäi ulatus neli protsenti keskmisest madalamaks ja oli väiksuselt mõõdetute seas viiendal kohal. Aasta miinimumi ajal septembris oli ulatus septembrikuude arvestuses väiksuselt kuues, jäädes keskmisest 18 protsenti madalamaks.

Arktilise ja lähisarktilise vöötme maastikupõlengutest põhjustatud süsinikuheide oli seni mõõdetutest suuruselt teisel kohal. Enamik kõrgete laiuskraadide maastikupõlengutest toimusid Kanadas mai ja septembri vahel.

Euroopa kliima soojenevas maailmas

Euroopa ei jää kliimamuutustest puutumata, tõdetakse raportis. See on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, kus temperatuurid kasvavad umbes kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Euroopas mõõdetutest on kolm kõige soojemat aastat kõik esinenud alates 2020. aastast ja kümme kõige soojemat alates 2007. aastast.

Joonis 2. Euroopa maismaa kohal mõõdetud temperatuuride aastakeskmiste anomaaliad normperioodi 1991–2020 keskmise suhtes. Kujutatud on eri andmebaaside andmeid.

Ühtlasi lisab raport, et mere pinnatemperatuuri keskmine oli möödunud aastal Euroopa piirkonnas kõige kõrgem, mis eales mõõdetud. Vahemeres ja Atlandi ookeani kirdeosas oli merepinna temperatuuri aastakeskmine seni dokumenteeritutest kõrgeim.

Joonis 3. Merepinna temperatuuri 2023. aasta keskmised järjestatuna 44-aastase perioodi 1980–2023 keskmise suhtes. Tumedamad toonid tähistavad keskmisega võrreldes kõrgeimaid ja madalaimaid temperatuure; tumedaim punane näitab piirkondi, mis olid 2023. aastal rekordiliselt soojad. Heledamad alad olid keskmisele näidule lähemal.

Kliimamuutuste mõju Euroopa inimeste tervisele

Euroopa kliimaraport rõhutab kuumastressi rasket mõju rahvatervisele. Kuumastress sõltub sellest, kuidas mõjuvad inimese kehale kõrged temperatuurid koosmõjus teiste keskkonnateguritega nagu näiteks õhuniiskus ja tuule kiirus. Pikaleveninud kuumastress võib süvendada juba esinevaid terviseprobleeme ja suurendab riski haigestuda kuumaga seotud haigustesse nagu kuumakurnatus või -rabandus – seda eelkõige elanikkonna haavatavama segmendi hulgas.

Viimase 20 aasta jooksul on kuumusega seotud suremus kasvanud ligi 30 protsenti ja vaatlusalustest Euroopa riikidest 94 protsendis on täheldanud kuumaga seotud surmade arvu kerkimist. Trend on iseäranis murettekitav, sest Euroopas on kasvanud tugevat (severe) kuumastressi põhjustavate päevade arv. 2023. aastal esines rekordiliselt palju ka päevi, mil kuumastress oli ekstreemne (extreme).

Joonis 4. Päevad, mis põhjustasid "väga tugevat kuumastressi" (UTCI ehk Universal Thermal Climate Index 38 ja 46 °C vahel) juunis, juulis, augustis ja septembris 2023.

Lisaks kuumalainete põhjustatud terviseprobleemidele, leidsid 2023. aastal aset teisedki Euroopa inimestele ränki tagajärgi kaasa toonud äärmuslikud ilmasündmused. Rahvusvahelise õnnetuste andmebaasi (International Disaster Database ehk EM-DAT) 2023. aasta esialgsete andmete järgi kaotasid 63 inimest Euroopas oma elu tormide, 44 üleujutuste ja veel 44 maastikupõlengute tõttu. Ilma ja kliimaga seotud 2023. aasta majanduskahjud on hinnanguliselt enam kui 13,4 miljardit eurot.

WMO peasekretär Celeste Saulo sõnul on kliimakriis praeguse põlvkonna suurim väljakutse: "Kliimameetmete hind võib tunduda kõrge, kuid tegevusetuse hind on palju kõrgem. Nagu näitab käesolev raport, tuleb meil ühiskonnale kasulike lahenduste leidmisel rakendada teadust."

Suvi 2023 Euroopas – kontrastide aastaaeg

Ehkki 2023. aasta suvi polnud mõõdetutest kõige soojem, tekkis ka selle vältel äärmuslikke ilmastikuolusid, osutab raport. Temperatuur ja sademed olid kontrastsed kuust kuusse kogu mandril. Pikaleveninud klimaatiline suvi ehk vahemik juunist septembrini tõi kaasa kuumalaineid, põlenguid, põuda ja üleujutusi.

Joonis 5. 2023. aasta juuni kuni septembri maapinnalähedase õhutemperatuuri (ülal, °C) ja sademete (all, mm) kuukeskmiste anomaaliad Euroopas normperioodi 1991–2020 vastavate kuukeskmiste suhtes.

Loode-Euroopas oli ülestähendatutest kõige soojem juunikuu, samal ajal kui Vahemere piirkonnas sadas selle kuu kohta keskmisest kõvasti rohkem. Juulis oli see muster peaaegu vastupidine. Augustis olid Lõuna-Euroopas keskmisest soojemad temperatuurid ja septembrist kujunes Euroopas tervikuna mõõtmisajaloo kõige soojem septembrikuu.

Tavalisest pikema klimaatilise suve ajal tabasid suurt osa Euroopast kuumalained ja nii augustis kui ka septembris tuli ette ränki üleujutusi. Kuumalaine kõrghetkel juulis puutus 41 protsenti Euroopa lõunapiirkonnast kokku vähemalt tugeva kuumastressiga, millega kaasnevad terviseriskid.

Laiaulatuslikud üleujutused terves Euroopas

2023. aastal ületas vooluhulga poolest üleujutuse kõrge (high) taseme kolmandik ja äärmusliku (severe) taseme 16 protsenti Euroopa jõgedest. Rekordilisi või rekordilähedasi vooluhulki täheldati suuremate jõgede vesikondades, sealhulgas Loire'is, Reinis ja Doonaus, seda eelkõige tormide tõttu oktoobri ja detsembri vahel.

Rahvusvahelise õnnetuste andmebaasi esialgsete hinnangute põhjal puudutasid üleujutused Euroopas 2023. aastal 1,6 miljonit inimest. Just üleujutused tekitasid umbes 81 protsenti aasta neist majanduskahjudest, mis tulenesid maailmajagu tabanud klimaatilistest nähtustest.

Euroopa kliima ja taastuvenergia potentsiaal

Tuule, päikesekiirguse ja hüdroloogiliste muutujate seire on Euroopa kliimapoliitika tõhusaks rakendamiseks hädavajalik, osutab raport. Nimelt annab seire olulisi andmeid taastuvenergia tootmise täiustamiseks ja süsinikuheite leevendamiseks.

Taastuvenergiaallikate piirkondlike iseärasuste mõistmine võimaldab poliitikakujundajatel luua sihipäraseid strateegiaid, mis kiirendaksid üleminekut kestlikumatele energiaallikatele, soosides seeläbi nii keskkonnakaitset kui ka majanduskasvu.

2023. aastal oli taastuvenergiaallikate osakaal Euroopa tegelikust elektritoodangust rekordiliselt kõrge ehk 43 protsenti. Seevastu 2022. aastal oli see 36 protsenti. Teist aastat järjest ületas taastuvallikatest toodetud energia osatähtsus reostavate fossiilkütuste oma.

Joonis 6. Protsendid, mis näitavad eri energiaallikate osakaalusid Euroopa tegelikust elektritoodangust aastail 2016 kuni 2023. Päikeseenergiat tähistab kollane, tuuleenergiat lilla ja hüdroenergiat sinine värv.

Mullu esines Euroopas raporti andmetel keskmisest vähem lumega päevi, seda eelkõige Kesk-Euroopas ja Alpides talvel ning kevadel. Koos kõrgete suviste temperatuuridega viis see liustikujää kahanemiseni kõigis Euroopa piirkondades. Selle kõige järsem näide on Alpid, kus liustikud kaotasid 2022. ja 2023. aastal kümme protsenti oma järelejäänud mahust.

Euroopa Komisjoni kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi (DG DEFIS) Maa seire osakonna juhi Mauro Facchini sõnul paljastab ümberlükkamatu keskkonnainfo, mida kinnitab Euroopa Liidu Maa seire programm, tervet maakera hõlmavaid olulisi muutusi. "Euroopa kliimaraportis toodud andmed teevad murelikuks, kuid selline uurimistöö on oluliseks tööriistaks, aidates meil üle minna taastuvenergiale, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks," ütleb ta.

Joonis 7. "Kliimatriibud", mis kujutavad liustike massi muutumist (meetrit vee ekvivalendina) erinevates piirkondades alates 1979. aastast kuni 2023. aastani. Negatiivsed väärtused tähistavad jää kadu, positiivsed jää lisandumist.