Euroopa Liidu kliimamuutuste talituse Copernicus andmete kohaselt oli planeedi keskmine õhutemperatuur oktoobris 0,4 °C kraadi kõrgem kui varasem 2019. aasta rekordiliselt soe oktoober. Kasvanud CO2 heitmete ja Vaikse ookeani idaosa soojendanud El Niño tõttu purunes kuu temperatuurirekord viiendat kuud järjest. Teadlaste sõnul näeb enneolematult kõrgeid üleilmseid temperatuure tõenäoliselt ka 2024. aastal, vahendab BBC.

Tõik, et 2023. aasta saab olema kõigi aegade kõige soojem, on nüüdseks üsna kindel. Aasta kaks viimast kuud ei suuda nii Copernicuse, USA riikliku ookeani ja atmosfääriameti kui ka Berkley Earth projekti teadlaste hinnangul ilmselt suundumust väärata. Piirkondlikult on olnud novembri algus keskmisest oluliselt soojem mitmel pool maailmas. 

Andmetest selgub, et Pariisi kliimaleppes eesmärgiks seatud  1,5 °C kraadi piirmäära ületanud päevade osakaal on juba enne aasta lõppu suurem kui kunagi varem. Juuli võis olla viimase 120 000 aasta kõige soojem kuu üldse. Septembri keskmine temperatuur purustas eelmise rekordi poole kraadiga. 

Copernicuse kliimamuutuste teenistuse andmetest selgub, et oktoober polnud küll pikaajalisest keskmisest nii palju soojem kui september, kuid ületas siiski varasemat rekordit. Näiteks oli oktoobri temperatuur 1,7 °C kraadi võrra kõrgem kui tööstusajastu-eelne keskmine - ehk võrreldes perioodiga, mis eelnes fossiilkütuste laialdasemale põletamisele.

Berkeley Earth'i kliimateadlase Zeke Hausfatheri sõnul pole näha märke, et selle aasta enneolematu rekordite jada võiks lähiajal katkeda. Praegu viitavad kõik andmed, et 2023. aasta saab 99-protsendilise kindlusega olema kõigi aegade kõige soojem. 

Enneolematud inimkannatused

Rekordiliselt kuum aasta tähendab ka rekordilisi inimkannatusi, ütles tulemusi kommenteerinud Friederike Otto Londoni Imperial College'ist. Teadlase sõnul on selle aasta jooksul äärmuslike temperatuuride põhjustatud äärmuslikud kuumalained ja põuad toonud kaasa tuhandeid lisasurmi, hävitanud inimeste elatusallikaid ja sundinud neid oma kodusid hülgama. "Need on rekordid, mis on olulised," lisas Otto. 

Copernicuse kliimamuutuste teenistuse asejuhi Samantha Burgessi sõnul näitab nende ja ÜRO andmete kombineerimine, et 2023. aasta võib olla viimase 125 000 aasta kõige soojem. Järeldus põhineb ilmajaamade vaatlustel, kliimasüsteemi keerukatel arvutimudelitel ning kaugele minevikku ulatuvatel kliimaandmetel, mis pärinevad näiteks jääsüdamikest ja puude aastarõngastest.

Kõik see loob 30. novembril algavat ÜRO COP28 tippkohtumise eel murettekitava õhkkonna. Burgessi sõnul on COP28 ambitsioonikate kliimameetmete leidmise vajadus suurem kui kunagi varem.

Temperatuuri tõusu mõju kogu maailmas

Oktoobri temperatuurid olid mitmel pool planeedil keskmisest märkimisväärselt kõrgemad ja maailma eri piirkondades valitsesid äärmuslikud tingimused. Näiteks oli Ühendkuningriigis temperatuur umbes ühe kraadi võrra pikaajalisest keskmisest kõrgem. Itaalias oli oktoobri keskmine temperatuur üle kolme kraadi kõrgem kui tavaliselt. See langes kokku ka märkimisväärsete üleujutustega. 

El Niñost põhjustatud põua tõttu pole olnud Panama kanali veetase oktoobris nii madal alates 1950. aastast. See seab omakorda ohtu olulise kaubatee toimimise. Lisaks on põud tabanud osa Lähis-Idast ja Ida-Aafrikat surmavad üleujutused.

Tavapärasest kõrgemaid temperatuure on näinud üle terve maailma ka novembri esimesel nädalal. Näiteks Jaapanis purunesid sajad piirkondlikud temperatuurirekordid. Euroopas mõõdeti novembris Kreekas esmakordselt 35 soojakraadi.

Kuna temperatuurid tõusevad, on põhjust karta, et lähikuudel võime näha uusi äärmuslikke ilmastikunähtusi. Näiteks Austraalias on juba praegu hoiatatud suurenenud metsatulekahjude ohu eest.

Eestis oli oktoobris keskmine õhutemperatuur oli 6,2 °C, mis on 0,5 °C normist madalam. Kuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks mõõdeti 4. oktoobril Kihnus 18,5 °C. Kõige madalamale, -5,6 °C-ni langes õhutemperatuur 31. oktoobril Narvas.