​Ehkki aasta pole veel läbi, mahtus sellesse mitme kuu jagu erakordseid ilmastikuolusid: põudasid, maastikupõlenguid ja torme. Samuti kujuneb 2023. aasta eeldatavasti senise mõõtmisajaloo kõige kuumemaks aastaks. Copernicuse värske analüüs osutab, et 17. novembril oli maamuna keskmine õhutemperatuur 1850.–1900. aasta keskmisest temperatuurist ehk tööstuspöörde-eelsest ajast 2,07 °C kõrgem, vahendab ScienceAlert.

​Esialgsetest mõõtmisandmetest nähtub, et rekordiliselt soojaks kujunes ka järgnenud laupäev. Copernicuse teatel ületas temperatuur 18. novembril tööstuspöörde-eelset keskmist umbes 2,06 °C võrra. Teenistus kinnitab laupäevase mõõtmistulemuse ametlikult teisipäevaks.

Isegi piiri ajutine ületamine on sümboolse tähendusega. Pariisi kliimaleppes seadsid riigid 2015. aastal sihi jääda üleilmse keskmise temperatuuri tõusuga võrreldes tööstuspöörde-eelse ajaga selgelt alla 2 °C. Toona oli lootus, et maamuna temperatuuritõus jääb sajandi lõpuks 1,5 °C piiresse.

Üksikud enam kui 2 °C tööstuspöörde-eelsest keskmisest soojemad päevad ei tähenda samas veel tingimata, et Pariisi kliimaleppe eesmärk libises juba käest. Kliimalepe puudutab aastakümnete jooksul mõõdetud keskmist õhutemperatuuri. Siiski hoiatavad ÜRO keskkonnaprogrammi eksperdid, et eesmärgi piir terendab silmapiiril.

Kliimaeksperdid soovitavad, et maailm võiks üritada hoida temperatuuritõusu võimalikult väiksena. Mida rohkem kraade keskmisele lisandub, seda sagedamini esineb maailmas kuumalaineid, superorkaane ja seda enam sulavad liustikud. 

Eksperdid määratlevadki soojenemist kui 30 aasta üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes 1850–1900 aastate keskmisega. Praegu hindavad nad, et maailm on algtasemest pea 1,2 °C soojem.

Esimene 2 °C piirist soojem päev pole sel aastal ainus kliimarekord. Alates juunist olid kõik kuud 2023. aastal senise mõõtmisajaloo kõige soojemad. Sealhulgas kujunes ka oktoober üle maailma enneolematult soojaks. Copernicuse teadlaste sõnul on pea täiesti kindel, et 2023. aasta kujuneb soojemaks senisest rekordsoojast 2016. aastast.

Pariisi kliimaleppes võrreldakse õhutemperatuure tööstuspöörde-eelse ajaga. Samas saavad teadlased puude aastarõngaste ja jääsüdamike põhjal võrrelda praegu toimuvat ka aastatuhandete taguse ajaga. Selline võrdlus näitab, et käes võib olla inimajaloo kõige soojem aeg: ilmselt pole maamuna keskmine temperatuur nii kõrge olnud viimase 100 000 aasta jooksul.

​Tänavune oktoober oli tööstuspöörde-eelsest ajast umbes 1,7 °C soojem. Jaanuarist novembrini on keskmine üleilmne temperatuur olnud võrreldes 1850.–1900. aastate perioodiga 1,43 °C soojem. Samuti teatas ÜRO keskkonnaprogramm oma hiljutises raportis, et oktoobri alguse seisuga on tänavu juba 86 päeval olnud temperatuur 1,5 °C tööstuspöörde-eelsest kõrgem.