Juba praegu vajub rohkem kui 16 protsenti Hiina linnadest igal aastal üle sentimeetri. Teadlaste hinnangul on vajumise taga viimaste aastakümnetega kasvanud vajadus rahuldada elanike veetarbimist. Rannikulinnades ähvardab see merevee tõusu korral miljoneid inimesi üleujutustega, vahendab BBC. 

Maa vajumine on valmistanud Hiinas probleeme juba pikemat aega. Näiteks pisteti Shanghais, mis on viimase sajandiga vajunud kolm meetrit, sellega rinda juba 1920. aastatel. Tänapäeval on paljudes linnades näha ka selle protsessi füüsilisi tagajärgi, nagu kokkuvarisenud majad ja auku vajunud tänavaid. 

Probleemi ulatuse mõistmiseks uurisid mitme Hiina ülikooli teadlased 82 linna, mille kõigi elanikkond ületas kahte miljonit. Maapinna vertikaalse liikumise mõõtmiseks kasutas uurimisrühm Sentinel-1 satelliidi kogutud andmeid. Töörühm leidis, et ajavahemikus 2015–2022 on 45 protsenti Hiina linnapiirkondadest vajunud rohkem kui kolm millimeetrit aastas. 

Mõnes piirkonnas on vajumine aga kiriem. Umbes 16 protsenti linnamaast, kus elab kokku 67 miljonit inimest, vajub teadlaste hinnangul rohkem kui 10 millimeetrit aastas. Ühes riigi suuremas söekaevanduse piirkonnas Pingdingshanis aga lausa rohkem kui 10 sentimeetrit aastas.

Maa vajumise ulatust mõjutavad teadlaste hinnangul mitmed tegurid, sealhulgas piirkonna geoloogiline aluskord ja hoonete mass. Kõige olulisem on aga põhjavee tase. Kohaliku elanikkonna tarbeks linnade alt vee ammutamise tõttu on see mitmel pool oluliselt alanenud. Teised tegurid, mis vajumist soodustavad, on näiteks linnade transpordisüsteemid ning mineraalide ja kivisöe kaevandamine.

Teadlaste sõnul võimedab selle mõju tõik, et paljud linnad on rajatud piirkondadesse, mis on geoloogiliselt üsna hiljuti settinud. Kui sealt põhjavesi välja pumbata või maa kuivendada, kipub ka pinnas vajuma. Lisaks Hiinale on vajumist täheldatud mitmes suures linnapiirkonnas üle maailma, sealhulgas Houstonis, Mexico Citys ja Delhis. 

Uuringu autorite sõnul kasvab maapinna vajumisega üleujutuste oht. Sellele annavad hoogu juurde kliimamuutuste põhjustatud lisavajumise ja merepinna tõusu koostoime. Näiteks, kui 2020. aastal oli umbes kuus protsenti Hiina pindalast suhteliselt madalamal kui merepind, võivad sellised alad saja aasta pärast moodustada riigi pindalast juba neljandiku. Sellega kaasnevad üleujutused seaksid ohtu sadu miljoneid inimesi. 

Siiski näitavad uuringud, et aeglase vajumise vastu võitlemiseks on olemas edukaid strateegiaid. Näiteks vajus varem probleemiga silmitsi seisnud Jaapani pealinn Tokyo 20. sajandil kuni viis meetrit. Seda kuni 1970. aastateni, kui keelati kaevuvee kasutamine ja linna juhiti puhas vesi torude kaudu teistest riigi piirkondadest.