Viimastel aastatel on Eesti välisüliõpilaste arv langenud 17 protsenti. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori Andrus Pedai sõnul on seda selgelt näha ja tunda nii rakenduskõrgkoolides kui ka suurtes ülikoolides. Languse peamiseks põhjuseks on tema sõnul just välistudengite vastuvõtu kahanemine. "Näiteks tuli meile eelmisel aastal Indiast 40 avaldust. Neist 39 olid head avaldused. Viisa sai neist aga kolm tükki. Siin on probleem!" sõnas ta saates "Terevisioon".

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori Enno Lendi sõnul neil kogu õppekava ulatuses õppivaid välistudengeid pole, sest bakalaureuse taseme õppekavad on eestikeelsed. "Aga miks meil ei ole? See ongi see küsimus. Hariduspoliitika läbiv seisukoht on et bakalaureuseõpe võiks olla eestikeelne. Küsimus on aga see, kuidas liikuda siit edasi järgmised kümme või kakskümmend aastat," selgitas Lend. 

Pedai sõnul näevad nad, et langev välisvastuvõtt on probleem kõrgharidusele ja selle kaudu majandusele laiemalt. Tema hinnangul on uue tööjõu turule toomine kõige mõistlikum just läbi kõrgharidussüsteemi. "Kaasaegset kõrgharidust võib võrrelda kaasaegse tippspordiga või teadusega. Ta ei saa olla kohalik, vaid ta peab olema rahvusvaheline. Õppejõud peavad olema rahvusvahelised ja samuti õppijate seltskond. Tudengite hulk, kui ta on rahvusvaheline, annab lisaväärtust nii kõrgkoolile kui ka kogu tööjõuturule," lisas Pedai. 

Lendi hinnangul saab välistudengite kaasamisel olla kaks eesmärki. Esiteks lihtsalt kõrgharidusteenuse eksportimine, kus tullakse, õpitakse ja minnakse siis tagasi koduriiki. Teine, tema sõnul avaram vaade, on see, kui tõmmata lisaks kõrghariduse ekspordile Eestisse uut tööjõuressurssi. 

"Nad õpivad ja teatud osa jääb siia. Loota, et kõik jäävad, on naiivne. Nii toimivad väga paljud edukad riigid. Eesti majanduse häda kõige muu kõrval ongi see, et ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu. Kui tuua maale lihtsalt võõrtööjõudu, siis selline tööjõud ei kohane meie kultuuri ja väärtusmaailmaga. Kui nad aga õpivad, siis kohanevad ning sulanduvad nad tööellu libedamalt ja süsteemsemalt," selgitas Lend. 

Ka Pedai on taolise lähenemisega nõus. Tema hinnangul võiks eeskuju võtta näiteks Soomelt: "Osa probleemist on see, et vaadates Eesti välisvastuvõttu võrreldes aastatega 2019-2020, oleme me poole madalamal kui olime. Samas lähiriigid, nagu Soome, on viimastes välisvastuvõttudes kõrgemal kui kunagi varem. Rõõmuga võetakse vastu  välistudengeid, tegeledes nii hariduse ekspordi kui ka ühiskonda uute inimeste toomisega," lisas Lend. 

Rektorite hinnangul oleks kõige olulisem samm alustada kõrgkoolide ja riigi vahel avalikku dialoogi. Nende hinnangul on vaja teadmist ja kindlust, kuidas edasi minna ja tegeleda tööjõupuudusega ning millistes valdkondades hakata mõtlema võõrkeelse õppe avamisele. 

Pedai sõnul oleks palju kasu ka selgest nimekirjast, millised on riskiriigid ehk millistest riikidest tohib ja millistest mitte tudengeid vastu võtta. "Me teeme praegu oma turundustegevusi ja meie jaoks on oluline, et me ei suunaks neid vales suunas," lisas Pedai. 

Lendi sõnul tuleks mõnes suurema töövajadusega valdkonnas kaaluda ka näiteks terviklikku õpi- ja karjääritee mudelit. Sinna peaks olema kaasatud lisaks ülikoolidele ka ettevõtted ja liidud. "Erinevad seisukohad on oluline välja tuua. Leiame, et kõrgharidussüsteemi tugevdamine välisüliõpilastega on Eestile vajalik ja kasulik," nentis Lend.