Ürginimesed jagasid mammutirooga mõõkhambulise tiigriga
Üks miljon ja 200 000 aastat tagasi elas Hispaanias mammut, kelle saatus oli saada nii ürginimese kui ka mõõkhambulise tiigri roaks. Nii näitab mammuti luude analüüs.
Mammut kuulus liiki Mammuthus meridionalis. Tema fossiilistunud skelett kaevati välja paarkümmend aastat tagasi, kuid siis veel ei märgatud ta luude peal täkkeid. Aga just väikesi täkkeid tuvastasid mammuti roide- ja vaagnaluudel nüüd José Yravedra Madridist Complutense Ülikoolist ja ta kolleegid.
Algul ei osanudki nad otsustada, kas täkked olid jätnud ürginimese kivist terariistad või mõõkhambulise tiigri mõõkjad hambad. Inimese osalusele viitavad samast lähedalt leitud kivist tööriistad, mis võisid kuuluda näiteks tollasele inimliigile Homo erectus'ele.
Teadlased valmistasid neist riistadest koopiaid ja täksisid nendega sealuid, et vaadata, millised jäljed nad jätavad. Nad õpetasid tehisaru inimtekkelistel täketel ja loomade hambajälgedel vahet tegema.
Kõige selle tulemusena järeldavad Yravedra ja kaasautorid ajakirjas Quarternary Science Reviews, et mammuti kallal olid maiustanud nii inimlased kui ka kaslased. Kolmetonnisest loomamürakast jätkus kindlasti söögipoolist mõlemale.
Selgusetuks jääb aga edasi, kas mammuti küttisid ürginimesed või murdsid tiigrid. Nii palju söandavad teadlased siiski kinnitada, et leiupaigast leitud vahenditega ei oleks nii suurt looma tappa õnnestunud. Looma vanus viitab, et ta võis surra ka loomulikku surma.
Uurimistulemus on märkimisväärne sellegi poolest, et esimest korda on nii ammuseid lõikejälgi tuvastatud Lääne-Euraasiast leitud mammutiluudelt.