Jaanuari alguses pidas kaitsepolitsei kinni Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitikateooria professori Viacheslav Morozovi. Morozovit kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni nimel Eesti vastu suunatud luuretegevuses ja ta on uurimise ajaks vahi alla võetud.

Vassili hinnangul on lääne ülikoolid Venemaale väärtuslik platvorm eeskätt seal töötavate inimeste ja akadeemiliste võrgustike tõttu. Neid huvitab, kust inimesed tulevad, mida nad mõtlevad, kellega on seotud, millised on nende suhted ja millised hoiakud.

"Teaberünnakute korraldamisel on oluline mõista, keda provotseerida, vältida, ärritada või teatud tüüpi teabega eksponeerida. Infooperatsioonid pole juhuslikud: need ei hõlma lihtsalt sotsiaalmeedia üleujutamist võltsitud uudistega. Selle asemel tuginevad nad hoolikalt koostatud isikupärastatud võrgukaartidele, mida hallatakse digitaalselt ja reaalajas," selgitas Vassil arvamusloos.

Teadlase sõnul iseloomustatakse ja profileeritakse taolistes kaartides iga inimest eraldi. Neile määratakse konkreetsed rollid, alates "kasulikest idiootidest" kuni "immuunsete pragmaatikuteni". Selline ülevaade on infosõja pidamiseks eluliselt tähtis. Vajalikke andmeid on palju lihtsam koguda sihtriigi territooriumil ja organisatsioonides, kui teha seda eemalt. Vassili hinnangul on seetõttu naiivne arvata, nagu poleks taoline tegevus laialt levinud.

"Teine põhjus, miks on akadeemilised ringkonnad Venemaa luureteenistuste jaoks väärtuslik allikas, seisneb tõigas, et need pakuvad sujuvat ühendust teaduse ja mõjutustegevuse vahel nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka võrgustikes," selgitas Vassil.

Näiteks, arvestades, et Morozov juhtis mitut identiteediuuringut, võis ta Vassili hinnangul koguda ja ühtlustada rahvusliku identiteedi kohta käivaid andmeid. Vassil nentis, et kui kahtlustused tõeks osutavad, rahastas Eesti riik otseselt vaenulikule luureteenistusele kasuliku andmebaasi loomist.

Erilist huvi võivad luureteenistustele pakkuda inimeste hääletamismustreid, tehnoloogiakasutust, liikuvust jms puudutav info. Ülikoolidel on seejuures juurdepääs uuringutele, üksikasjalikele analüüsidele ja töötlemata andmetele, millest jõuavad laiema avalikkuseni vaid üldistavad kokkuvõtted. Vassili sõnul võiks ka taoline info huvitada Venemaad. 

"Me ei tohi küll alahinnata ligipääsu uurimisrühmadele, kõrgtasemelistele teadlastele ja akadeemilistele aruteludele, kuid need on vaid ühenduskohad, mis tagavad pääsu rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonide toimekamate osapoolte juurde," selgitas Vassil.

Näiteks kaasneb sageli kõrgetasemelise teadustööga ja aktiivse osalusega akadeemilistes kogukondades nimetamine erinevatesse ametlikesse komiteedesse ja nõukogudesse –  Morozov oli Tartu Ülikooli akadeemilise komisjoni liige. Vassili hinnangul võivad taolised ametikohad kujuneda olulisteks positsioonideks rahvusvahelistes võrgustikes, mis on omakorda tihedalt seotud Euroopa ja teiste rahvusvaheliste institutsioonidega.

Vassili hinnangul oleks ülikoolides tulevikuvaates oluline olukorrateadlikkuse tõstmine: "olukorrateadlikkus tähendab ülikoolide puhul vastase jaoks kasuliku info äratundmist ja meie julgeolekut ohustavate tegevuste tuvastamine. Olukorrateadlikkus võimaldab meil vältida liigset naiivsust ja muutumist tahtmatuteks osalisteks Venemaa infosõjas."