Maokasvatus on juba praegu Aasias levinud, kuid pole mujal maailmas kuigi populaarne. Oxfordi Ülikooli teadlased märgivad aga ajakirjas Scientific Reports ilmunud töös, et püütonid võivad pikalt paastuda, nad vajavad vähe ruumi ja vett ning tekitavad väga vähe jäätmeid. Sinna juurde suur keha ja kiire kasv muudab nad heaks lihaloomaks.

Töö autorid jälgisid uuringu tarbeks kahte Tais ja Vietnamis asuvat püütonifarmi. Neist ühes kasvatati birma püütoneid ja teises võrkpüütoneid. Kuigi madusid toideti vaid kord nädalas, kasvas nende kehakaal päevas keskmiselt 46 grammi võrra. Taolise kiire kasvutempoga sai neilt juba aasta hiljem liha, nahka ja muid saadusi.

Seejuures muutus maolihaks ligikaudu veerand püütonitele söödetavast toidust. Ükskõik, kas nad said maiustada külmutatud kana, näriliste, kalajahu või sealiha tootmisel tekkivate jäätmetaga. Söödav liha moodustas madude kehamassist umbes neli viiendikku. Võrdlusena moodustab veisest saadav liha looma kaalust umbes 60 protsenti. Sellega arvestades oli püütonite toiduks pruukimine tõhusam, kui selleks lõhe ja kilkide kasvatamine.

Täiskasvanud püütonid võivad kaaluda üle 100 kilo ja emased muneda aastas kuni 100 muna. Uurimuse kaasautori Patrick Austi hinnangul muudab see need väga heaks lihaloomaks. Tõeliseks keskkonnasäästuks tuleks püütonitele sööta aga kahjuritest närilisi või lihatööstuste jäätmeid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.