Sara Hermann ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Pennsylvania Osariigiülikoolist on välja mõelnud lahenduse, kuidas peletada taimekahjureid, täpsemalt lehetäisid taimedelt eemale lepatriinulõhnaga.

Lehetäid närivad taimemahla saamiseks taimelehti, aga võivad ka taimede vahel nakkuskandjaid levitada. Nii on nad põldureile tõeliseks nuhtluseks.

Kuid lepatriinud on lehetäide hirm. Üksainus lepatriinu võib elu jooksul ära süüa tuhandeid lehetäisid. Põllu- ja aiapidajad ongi mõnikord lepatriinusid teadlikult niiöelda maheda taimekaitsevahendina kasutanud.

Kuid Hermanni ja ta kaaslaste välja töötatud lahenduses ei ole lepatriinude eneste kohalolekut vajagi. Nende loodud lepatriinupõhine ainete segu toimib lehetäidele kui hirmuparfüüm.

Hermanni juhitavas laboris uuritakse lepatriinude ja lehetäide kui kiskjate ja saakloomade suhteid, kuid mitte otsese ärasöömise ja ära söödud saamise nurga alt, vaid laiemalt.

Kiskjad võivad saakloomade käitumist suunata ka pelgalt oma lähedalolekuga. Kui saakloom näiteks juba õhus kiskja lõhna aimab, poeb ta pikema jututa pakku.

Nii osutavad Hermanni teadusrühma uuringud tõepoolest ka sellele, et juba lepatriinude lõhngi mõjub lehetäidele pelutavalt.

Nad on leidnud lepatriinudest terve hulga lõhnaaineid ja on nende toimet lehetäidele nii ühekaupa kui ka mitmesugustes kombinatsioonides uurinud.

Nüüd kirjutavad nad ühest eriti tõhusast lepatriinuainete segust ajakirjas Basic and Applied Ecology ja on sisse andnud ka patenditaotluse.

Välikatsed näitavad, et põllulappidel, kus lepatriinulõhna on levitatud, leidub lehetäisid tõepoolest vähem kui mujal.

Lehetäisid hirmutava lõhnabuketi eelis päris lepatriinude ees on see, et segu saab pritsida ühtlaselt laiali just sinna kuhu vaja ja nii kauaks kui tarvis, päris lepatriinud aga uitavad täiesti omatahtsi ja võivad ka lihtsalt minema lennata, kui tuju tuleb.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.