X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pronkskirvest aardeni: valik värvikaid arheoloogilisi leide 2023. aastast

Pronkskirves Saaremaalt.
Pronkskirves Saaremaalt. Autor/allikas: Foto eksperdihinnangust

Möödunud aastal tuli Eesti maapõuest taas päevavalgele mitmeid ainulaadseid leide, mille seast leiab nii ainulaadse pronkskirve, rauapätse kui ka mündiaarde.

1. Pronkskirves Saaremaalt Läägi külast

Eelmisel aastal tuli Saaremaal Läägi külas maapõuest välja pronkskirves. Selliseid mitme vertikaalse nelinurkse süvendiga putkkirveid on leitud mitmelt poolt Skandinaaviast peitleidudest. Eestist on taolisi leide teada 35. Arheoloog Valter Langi sõnutsi esindab Saaremaa Läägi kirves põhiliselt Lõuna-Rootsis ja Taanis, vähemal määral ka Lõuna-Norras ja Põhja-Saksamaal, levinud putkkirveste tüüpi.

Kirve külgedel esinevate ristkülikukujuliste õnaruste või uurete järgi kutsuvad arheoloogid seda kirvetüüpi ka küljeõnarustega putkkirvesteks. Taolised kirved jagunevad kolmeks variandiks. Läägi kirves esindab kõige varasemat, sirgete õnarustega vormi ja on dateeritud perioodi ca 1100-900 eKr.

Leitud kirves on seni esimene ja ainus seda tüüpi kirves Läänemere idaranniku maades. Kuna taolised leiud Kesk-Rootsis ning Ojamaal praktiliselt puuduvad, tõendab selle leid Saaremaalt ülemere otsesidemeid Lõuna-Skandinaaviaga.

2. Kullatud hõbenaast Valga linna idaosast

2023. aasta kevadel tuli Valga linna territooriumil tehtud otsingu käigus ühe leiuna välja keskaegne ehisnaast. Kui Eestist leitud kesk- ja varauusaegsetest ehisnaastudest on lõviosa valmistatud odavast värvilisest metallist – vasest või selle erinevaist sulameist –, siis leitud naast valmistati 97-protsendilisest hõbedast ja on esiküljelt kullatud. See muudab selle leiu eriliseks.

Kirikuinventari põhjal on teada, et sarnaseid kullatud hõbekaunistusi kasutati ohtralt nii pühakujude riietel, altaritekstiilil kui ka ilmselt vaimulike liturgilistel rõivastel. Leiu eksperdihinnangu ühe autori Erki Russowi sõnul võib, aga ei pruugi, seostuda leiu keskne lillemotiiv Neitsi-Maarjat sümboliseeriva lilleõiega.

Leidu võiks siiski selle suuruse ja väiksema sümbolväärtuse tõttu seostada pigem ilmaliku kui religioosse keskkonnaga. Seeläbi võib Valga naast tegelikult pärineda nii kirikutekstiililt kui ka mõne jõukama mehenaise riietuselt. Täpse vastust pole aga võimalik ilmselt teada saada.

Hõbenaast Valga linnast. Autor/allikas: Jana Ratas

3. Hõbedast klapp-pitsat Valga linna idaosast

Sama, 2023. aasta kevadise otsinguga tuli Valgas välja ka hõbedast klapp-pitsat, mis on valmistatud minimaalse vasesisaldusega hõbedast. Materjalina on hõbe keskaegsete pitsatite puhul haruldane: paarkümmend aastat tagasi Taanis tehtud arvutuste järgi oli 450-st keskaegsest pitsatist 85 protsenti pronksist, 13 protsenti tinast, üks protsent hõbedast ning ülejäänud üks protsent teistest materjalidest.

Eriline on ka selle pitsati tegumood. Kui tavaliselt võib keskaegse pitsati tagaosast leida miniatuurse aasa või esindab pitsat n-ö malendikujulist tüüpi, siis Siidre KÜ-lt saadud eseme tagaosa on n-ö kokkuklapitav. Selliseid tagaklapiga pitsateid oli Eestist seni teada ainult üks. Taolised leiud on haruldased teisteski riikides.

Valgast leitud pitsat kuulus Friedrich van der Ropele. Ropede suguvõsa ajalugu Liivimaal ulatub siinse piirkonna ristiusustamise ajajärku. Suguvõsa kohaliku haru esiisaks on piiskop Albert von Buxhoevedeni vanem vend Theodoricus. Pitsat võis Frederikil kaduma minna Laatsi mõisas viibimise ajal, teel olles või mõnel Valgas toimunud seisuste kogunemisel. Valga kui Liivimaal geograafiliselt keskne punkt oli 15. sajandil üks põhilisi kohti kus peeti suuremaid nõupidamisi – Liivimaa maapäevi.

Hõbepitsat Valga linnast. Autor/allikas: Jana Ratas

4. Rahkla küla rauapätsid

2023. aasta aprillikuus sai Rahkla küla Lääne-Virumaal paari leiu võrra rikkamaks. Rakvere lahingupaiga otsimisel leiti 23 hansakaussi 12.–13. sajandist, ent nende kausside lähedusest leiti veel teinegi aare.

Tegu on viie kaubaraua toorikuga, mis annavad tunnistust Eesti kohalikust rauatootmisest ja -kaubandusest. Raua tootmine kohalikust maagist algas Eestis juba 2000 aastat tagasi ja selle kõrgaeg jääb 11.–14. sajandisse. Sellesse aega on dateeritavad ka Rahkla rauapätsid. Eestis paistab selliste kaubaraua leidude poolest silma just Virumaa, kust on leitud mitmeid kogumeid (Varja, Aa, Voorepera, Alulinna) ja üksikleide (Metsamägara, Kestla, Sompa).

Rauapätsid Lääne-Virumaalt. Autor/allikas: Silver Jääger

5. Lahavere aare

Uhke aarde andis eelmisel aastal välja ka Jõgevamaa maapõu. Täpsemalt leiti aare küll kahes jaos ja esimene osa sellest juba 2022. aastal. Kokku oli aardes 232 münti hilisviikingiajast ning kolm kesk- ja varauusajast, lisaks veel mitmeid muinasesemeid.

Päritolult jagunevad mündid järgmiselt: seitse islamimaade dirhemit, kaks Bütsantsi miliareesi, 76 Saksa denaari, üks Böömi verming, 49 Inglise penni, seitse Taani ja üks Rootsi raha ning kuus anglosaksi kuningate järelmünti. Aarde noorimaks enam-vähem kindlalt dateeritavaks verminguks on normanni soost kuninga William II BMC II tüüpi penn, mida vermiti 1090. aastate algusest kuni keskpaigani (umbes aastatel 1090-1095).

Leiu kõige olulisem Saksa münt pärineb Mindenist (pildil). Seda anonüümset denaari oli maailmas seni teada ainult üks eksemplar ja toogi pooleldi loetamatute ning moondunud pealiskirjadega. Lahavere münt seevastu on laitmatult säilinud ja täielikult loetav – esiküljel MINDACIVITAS, tagaküljel S-PETR-VS.

Aardeleid Jõgevamaalt - Mindeni münt. Autor/allikas: Foto eksperdihinnangust

6. Rooma münt Põhja külast Harjumaal

Mõni päev enne 2023. aasta lõppu leiti Harjumaalt Põhja külast Rooma vaskmünt. Kui Inglismaal või Vahemeremaades võib rooma müntide otsa üsna lihtsalt komistada, siis Eestis on need pigem haruldased ja teadusele olulised leiud. Rooma münte on leitud Põhja- ja Lääne-Eestist, kus, tundub, need on seotud ranniku ja veeteedega.

Leiu täpsema olemuse ja dateeringu selgitab välja ekspertiis.

Rooma münt Harjumaalt. Autor/allikas: Leidja foto

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: