Xuehu Wei ja ta kolleegid Leipzigis asuvast Kognitiiv- ja Neuroteaduste Max Plancki Instituudist korraldasid Saksamaale saabunud Süüria pagulastele saksa keele intensiivkursused ja jälgisid kõrglahutava magnetresonantskuvamise tehnika abil, mis õppuritel selle aja jooksul ajus toimus.

Keeleõppijaid oli 59 ja õpingud vältasid kuus kuud. Ajupilti tehti kolm korda: alguses, keskpaigas ja lõpus. Kasutatud meetod, mida nimetatakse traktograafiaks, võimaldas kindlaks teha, kuidas närvirajad ajus kulgesid.

Wei ja kaasautorid kirjutavad nüüd Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et mõlema ajupoolkera neis piirkondades, mille seotus keelelise info töötlusega on juba varem teada, tugevnesid närviühendused.

Eriti hoogne oli tugevnemine õpiaja teises pooles, kus tegeletigi peamiselt esimeses pooles õpitu kinnistamisega.

Huvitaval kombel kahanes aga keeleõppe ajal katseisikutel kahte ajupoolkera ühendavat mõhnkeha ehk corpus callosum'it läbivate närviühenduste maht.

Asi võib teadlaste sõnul olla seletatav niinimetatud inhibitsiooniteooria abil, mille järgi on mõhnkeha ülesandeks mitte ainult ajupoolkerasid omavahel siduda, vaid hoida see seotus samal ajal ka piisavalt lõtv, et säiliks poolkerade sõltumatus ja erinevus teineteisest.

Nii lõdvendabki keeleasjus dominantne vasak poolkera intensiivse keeleõppe ajal võib-olla haaret parema poolkera üle veelgi, et see võiks segamatumalt tegelda uue info oma struktuuridesse lõimimisega.

Uuringus selgus ka, et mida suuremad olid ajupildis näha olnud muutused, seda paremad olid katseisikul õpingute järel sooritatud Goethe Instituudi keeletesti tulemused.

Teadlased loodavad, et nende uuring aitab paremini mõista, kuidas mitmesugused muudki kogemused ja tegevused ka peale keeleõppe aju struktuuri muudavad.

Kasu said ka katses osalenud pagulased, kes omandasid oma asukohamaa keele märkimisväärselt tublil tasemel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.