X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Suled räägivad: mitmekesisemas metsas on jõudsama kasvuga linnud

Linnusõbralik metsandus peaks püüdlema struktuurilt mitmekesisema puistu poole.
Linnusõbralik metsandus peaks püüdlema struktuurilt mitmekesisema puistu poole. Autor/allikas: Andrey Gulivanov/Flickr (CC BY 2.0)

Nii nagu puu aastarõngad kõnelevad selle kasvutingimustest, reedavad ka linnu sulevöödid mõndagi tema kodupaiga kohta. Belgia teadlaste uuring näitas, et linnu toidulaud on parem ja kasvuvöödid seeläbi sulgedel laiemad just mitmekesise elustikuga metsas.

Mitmekesine, erinevate puuliikidega mets on vastupidavam. Sellele on enam tähelepanu hakatud pöörama ka Põhja-Ameerika ja Euroopa majandusmetsades, kus kasvab ka väga vanu puid, kirjutab linnuökoloog ja keskkonnaameti peaspetsialist Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Senised uuringud kinnitavad, et mitmekesise metsa liigirikkus on suurem. Seal on rohkem samblaid, samblikke, seeni, kahepaikseid, lülijalgseid, roomajaid, imetajaid ja linde. Siiski on metsa struktuuri mõju liikidele uuritud üsna vähe. Samas teame, et mõju on olemas, sest näiteks Soomes on hõreda võrastikuga metsas porril (Certhia familiaris) vähem süüa, linnu verest mõõdetud stressinäitajad kõrgemad ja pojad viletsamas seisundis.

Lind sulgib vähemalt korra aastas. Sulgimise kiirus sõltub isendi seisundist: mida tervem ta on, seda kiiremini uued suled kasvavad. Sealjuures on kiire vanade kulunud sulgede uute vastu vahetamine oluline, sest sulgiva linnu lennuvõime langeb ja ta on kerge saak kiskjale. Veelind kaotab seejuures lühikeseks ajaks lennuvõime täielikult.

Kasvavale sulele jäävad kasvuvöödid ja neid mõõtes – seda nimetatakse ptilokronoloogiaks – saab teada, kui kiiresti sulg on kasvanud. Mida laiemad on vöödid või nende vahed, seda kiirem on olnud sule kasv. Paremas toitumises isendil kasvavad suled kiiremini ja vöödid on laiemad, kehvades oludes kasvanud linnul jäävad vöödid kitsamaks. Sule kasvuvöödid sarnanevad puude rõngastega: kui linnu sulele jääb üks tume ja üks hele vööt ööpäevas, siis puule aasta jooksul.

Belgias Genti ja Brüsseli vahelistes metsades on erinevalt Eesti metsadest peamised puuliigid tamm, pöök ja euroameerika pappel. Seal mõõtsid teadlased 248 rasvatihase (Parus major) sabasulgede kasvukiirust erineva struktuuriga metsalaikudes.

Uuringust selgus, et keerukama struktuuriga metsas olid sulgede kasvuvöödid laiemad ehk linnud olid seal paremas toitumuses kui lihtsama struktuuriga metsas. Põhjus võib peituda selles, et tihedama ja kõrgema võrastiku ning rohke rohttaimestikuga metsas on rohkem toitu ja varju.

Metsa struktuuriindeksi seos (A) sule väga kitsa kasvuvöödi esinemise tõenäosusega; (B) keskmise kasvuvöödi laiusega (mm) rasvatihasel. Iga punkt on üks metsalaik (standardveaga). Autor/allikas: Bram C. et al. (2023), CC BY 4.0.

Kasvuvöötide laiust selgitasid kõige paremini metsa struktuur ja valdav puuliik – mida keerukam struktuur, seda laiemad olid vöödid sulgedel pöögi enamusega metsas. Tähele tasub panna, et tamme- ja paplimetsas elavate lindude sulevööte metsa struktuur ei mõjutanud ning pöögimetsas vöödi laius sealsetest rohttaimedest ja surnud puidust ei sõltunud.

Tõenäosus, et sabasulel on üks või rohkem kitsast kasvuvööti, mis on märk viletsast linnust või tema eluolust, oli lihtsama struktuuriga metsas 2,82 korda suurem. Vähema rohttaimestikuga metsas oli samuti 2,19 korda suurema tõenäosusega sulgedel kitsaid kasvuvööte.

Pöögimets ei ole rasvatihasele hea toitumiskoht, sest seal on vähe röövikuid. Röövikurohkus sõltub aga metsa struktuurist – mida mitmekesisem, seda rohkem neid on. Tammemetsas on oluliselt rohkem putukaid ja seega rohkem sobilikku toitu, mistõttu on isegi kesise struktuuriga tammikus linnul võimalus piisavalt toitu leida.

Sulgede kasvukiirusest lähtuvalt peaks linnusõbralik metsandus püüdlema struktuurilt mitmekesisema puistu poole – raieringi pikendamine on selleks lihtsaim viis, sest just vana mets on mitmekesisema struktuuriga.

Paraku on tänapäevases metsamajandamises vastuolu: pöögimets, mis toetab suuremat liigirikkust, on 100–170-aastane, kuid praegune raiering selles on alla saja aasta. Olukorda aitaks parandada üksikute vanade puude säilitamine majandusmetsas. Sama tingimust on muideks täheldatud ka samblike puhul Eestis.

Teadmine, et kõrgema ja keerukama võrastiku ning taimestikuga metsa linnustik on mitmekesisem, on olemas juba üle poole sajandi. Uus on aga uuringus rasvatihase sulgede kasvukiiruse põhjal tehtud järeldus, et metsa struktuur mõjutab isendeid ka liigisiseselt. Samuti vihjavad tulemused, et kuna mitmekesisem mets on vastupidavam kliimamuutustele, on seda ka seal elavad loomad.

Uuringu autorid rõhutavad, et rohkem on vaja liigipõhiseid, metsaliikide seisundile keskenduvaid uuringuid. Nende kaudu saab anda soovitusi nii majandajale kui ka poliitikule ning muuta vajadusel metsanduspraktikat metsa mitmekesisuse ja ökoloogilise rolli säilimiseks.

Teadustöö ilmus ajakirjas Ecological Indicators.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: