Inimesed ütlevad vahel, et mõni loom tundub kuidagi kurb või päris rõõmus. Kas sellised väited kuuluvad puhtalt inimestamise ehk mitte-inimesele inimlike joonte omistamise valdkonda või on neil tõsi taga? Rühm Austraalia teadlasi tõid nüüd küsimusse selgust. Nende uuring näitas, et enamik inimesi suudab kana hääle põhjal linnu meeleolu õigesti ära arvata, vahendab Science News.

Töörühm palus ligi 200 vabatahtlikul kuulata 16 erinevat kanahääle lindistust. Pooltel salvestistel võis kuulda kanade nii-öelda toidurõõmu hääli. Tegu oli lühikeste kiirete kaagutustega, mille kanakari tõi kuuldavale vahetult enne toitmist.

Pooltel lindistustel võis aga kuulda kanade nurisevat kaagutamist. Kui kanadele anti ette tühi toidunõu, tõid nad kuuldavale pikki madalal sagedusel häälitsusi. Umbes 69 protsenti uuritavatest suutis eristada rõõmsalt erutatud kanade häälitsusi pettunud lindude nurinast.

Erineva emotsionaalse alatooniga häälitsuste esile kutsumiseks olid teadlased eelnevalt õpetanud kanu seostama neile pakutava toidukausi sisu eri helidega. Näiteks võiks helin seostuda eriti rasvase jahuussikesega ja sumin tühja kausiga. Nõnda hakkasidki kanad mõnda heli kuuldes rõõmustama ja tõid ootamatult tühja kaussi nähes kuuldavale pettunud kaagutusi.

Töörühma sõnul võiksid talunikud ja kanakasvatajad oma hoolealuste heaolu nimel neid rohkem kuulata. Suurfarmides ongi juba kasutusel heliseire süsteemid, mis hoiavad terve karja meeleolul kõrva peal, vahendab The Guardian. Laiemalt on uuring aga järjekordne tõestus, et inimesed suudavad tabada teiste liikide häälitsustest emotsioone. Viimase võimalikkust kahtlustas juba evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin.

Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society Open Science.