Danny Natawidjaja Bandungis asuvast Riiklikust Teadus- ja Innovatsiooniagentuurist tegi sel pühapaigaks peetud ja kultuuripärandiks kuulutatud künkal koos kolleegidega töid mitu aastat.

Gunung Padang paikneb Lääne-Jaava provintsis asuva kustunud vulkaani peal. Teadlased on pikalt vaielnud, kas tegu on peamiselt loodusliku pinnavormiga, mida inimesed on ainult natuke täiendanud, või pigem peamiselt inimeste loodud suurstruktuuriga niiöelda looduslikul alusel.

Natawidjaja ja ta kaaslased uurisid Gunung Padangi maapinda läbiva radariga, elektrivoolu abil ja looduslike maavärinate tekitatud seismilisi laineid mõõtes. Nad puurisid ka künka sisse auke ja määrasid välja toodud proove radiosüsiniku meetodil analüüsides küngast moodustavate kihtide vanust.

Kogu selle uurimistöö põhjal väidavad Natawidjaja ja kaasautorid nüüd ajakirjas Archaeological Prospection, et Gunung Padang on peamiselt inimeste kätetöö.

Struktuuri vanimad osised on seejuures rajatud vulkaanist välja pursanud laavast 25 tuhat kuni 14 tuhat aastat tagasi, kaugemas minevikus kui ükski teine senituntud püramiid maailmas.

Mitu tuhat aastat hiljem on laavakivide peale paigutatud järgmine kivikiht. Sellest veel mitu tuhat aastat hiljem on kõige selle peale laotud mullakiht ja veel mitu tuhat aastat hiljem veel üks mulla- ja kivikiht. See viimane kiht on praegu umbes kolme-nelja tuhande aastane.

Teadlased avastasid ka viiteid, et künka sisemuses leidub tühje kambreid, nende uurimiseks on kavas edaspidi puurida auke ja lasta trossi otsas alla kaamera.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.