Tähelepanumajanduses kaubeldakse vaataja piiratud märkamisvõimega. Kauba või teenuse omanik maksab inimest ekraani ees hoidva teenuse pidajale usus, et osa vaataja tähelepanust realiseerub ostudena. Mõne aasta taguse analüüsi põhjal moodustas näiteks USA sisemajanduse kogutoodangust kaks kolmandikku reklaamiga juhitud tarbimine. Reklaami vahendamise tööstuse osa moodustas omakorda 19 protsenti USA SKP-st.

Harvadel juhtudel reklaamib kaupa mitteinimene. Ekraanil võib kohata kasse, kes reklaamivad kassidele meeldivaid asju. Idee järgi peaks kassiomanikust inimeses tärkama usk, et ju siis kass teab, mida temasugused tahavad. Kuigi kass on antud juhul marionett, keda juhib rahuoleva kassi moodi käituma ekraani taha peituv inimene.

Müüdava toodangu põhimassi reklaamivad siiski inimesed. Võimalikke ostjaid valitakse enamasti mõjutama nende kütkestava välimuse või reaalse tuntuse põhjal. Välimus on teadupärast pindmine ja sellise reklaami efektiivsus jääb madalaks. Tõhusamal reklaamil on tuntud näitlejad, muusikud või sportlased.

Mängitakse inimeste fantaasiaga, mille sisuks on kultiveerida omalaadset unistuslikku sotsiaalset suhet sihtmärgiks võetud ostujõulise kodaniku ja reklaamil oleva iidoli vahele. Reklaamvideos loodud etendusega võimaldatakse inimestel ette kujutada romantilisi paarisuhteid inimesega, keda nad iga päev televiisorist või internetist näevad, olles aga samas neist psühholoogiliselt ohutus kauguses. Olematu suhte kasvõi illusioonina ellu äratamiseks on siis osta reklaamitud toode. On oluline, et tegelane ei põhjusta pettumusi, sest siis on romantiline fantaasia läbi ja kannataks ka kiindumus brändi.

Näiteks sobib reklaamiandjatele Elon Muski kui isiku vääristatud endise Twitteri atraktiivsus. Firma majandamises olulise tähtsusega reklaamiostjatest on maailma suurimate reklaamieelarvetega ettevõtete enamus tänaseks koostöö lõpetanud. Ajakirjandusse lekkinud andmetel vahendas maailma sajast suurimast reklaamiostjast kolmveerandit esindav turundusettevõte viimati X-platvormile vaid kahte klienti. Populaarsust kaotava sotsiaalmeediaplatvormi reklaamikäive on suurimal USA turul Muski valitsemise ajal vähenenud 60 protsenti.

Reklaam pole robustne jõu demonstratsioon, vaid tundeline lõpptarbija närvide kõdistamise mäng. Kui kaupa ei paku sinu enda sõber, oleks hea, kui seda serveeriv võõras äratab ostjas usalduse ja liitlase tundeid. Elon Muski puhul on seda üha raskem esile kutsuda.

Probleemide arv kasvab ka Youtube'i kanalites tooteid reklaamivate suunamudijatega. Värske näitena pahandas jaapanlasi hingepõhjani riiki külastanud juutuuber, kes uhkeldas restoranile tehtud külma arvega ja rongides jänest sõites. Jaapanis on viisakus ja head kombed ühiskonda koos hoidvaks jõuks ja kultuuri loomulik osa. Sellisel tüübil ei õnnestuks enam jaapanlastele müüa isegi rotimürki, kasvõi seda ise maitstes.

Sellega reklaamimaailma meelihaaravad katsetused ei piirdu. Järgmise põneva sotsiaalse eksperimendiga võib kohtuda samuti Jaapanis. Sealse teejoogi valmistaja videoreklaamil tutvustab toodet kaunis neiu. Mõneti harjumatult ei tea neiut mitte keegi. Tavaliselt oleks sealsetel videoekraanidel tuntud tegelane, või vähemalt nimi, mille abil vähem informeeritutel on võimalik tegelaskuju kohta rohkem teada saada. Seekord pole neiul isegi nime.

Põhjus on lihtne – tehisintellekti loodud modellile polegi nime pandud. Tormakalt mõeldes poleks väljamõeldud isikuga reklaamis midagi eriskummalist. Selliseid pilte kohtab pea igas väljaandes. Nii mõeldes lastakse maailmal omaette muutuda, kuni ühel päeval pahandatakse, et keegi pole teda muutustest informeerinud. Nagu varem tõdetud, võrreldes tuntud ja austatud tegelasega on pinnapealse ilu ja atraktiivsusega reklaamid vähem tõhusad.

Kütkestavad iidolid on aga kallid, mõnikord ka ohtlikud. Pettumust põhjustanud käitumisega on olnud probleeme nii sportlastel, näitlejatel kui ka muusikutel. Tehislik tegelane on pealegi odavam, kui inimeste kasutamine ja garanteeritult skandaalivaba, märgivad reklaamtegelase loojad.

Jaapani turunduses kasutatavate kuulsuste headus on peaaegu täielikult keskendunud nende puhtale kuvandile. Inimeste puhul on seda raske kindlustada. Reklaamide kõrval tegeletakse kaunite tehismuusikute loomisega. Lastele on lihtne "müüa" elavate pähe joonistatud mutikategelasi jne.

Nüüd jääb väljakutseks küsimus, kas ligitõmbava ja tunnetele mõjuva reklaamitegelase mitteeksisteerimine tekitab ostjaskonnas teel düstoopiasse õõnsat pettumust või harjume sellega, et ideaalne inimene ongi vaid väljamõeldis. Mõtted uitavad samal ajal küsimuseni, kas järsku ikkagi elame simulatsioonis?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".