Gammakiiri nähti Maa peal tänavu 7. märtsil kui kõigi aegade võimsuselt teist gammasähvatust. Tegu oli ka kõigi aegade teise juhtumiga, mil teadlastel õnnestus gammasähvatusega seostada raskemate keemiliste elementide teke.

Sähvatust nimega GRB 230307A vaatlesid ja mõõdistasid teiste seas kosmoseteleskoobid James Webb, Fermi ja Neil Gehrels Swift ning loomulikult ka mitu maapealset observatooriumi.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Andrew Levaniga Hollandist Nijmegenist Radboudi Ülikoolist kirjutab nüüd ajakirjas Nature, et neutrontähtede põrkes tekkis muu hulgas ka raskemat sorti elementi telluuri, millele iseloomulikku kiirgussagedust teadlased plahvatuse valguses märkasid.

Peaaegu sama kindlad on nad, et tekkis ka element joodi ja isegi veel nii rasket elementi nagu toorium.

Eluks vajalike raskemate elementide tekkekohana meenuvad enamasti supernoovaplahvatused, kuid hea on saada tõendeid, et neid pannakse kokku mujalgi. Eriti just tänu James Webbi teleskoobi teravusele hakkab teadlastel nüüd ka vaatluslik pilt kokku saama, kust kõik elemendid pärit on.

Kahe neutrontähe kokkupõrkepaik asub lähimast galaktikast tükk maad eemal, mis osutab, et teineteise ümber üha lähemal ja kiiremini tiirelnud taevakehad paisati tõenäoliselt üheskoos galaktikast välja.

Neutrontähed tiirutasid teineteise ümber arvatavasti mitu miljardit aastat, ja kui nad lõpuks põrkusid, oli plahvatus miljon korda eredam kui kõik Linnutee galaktika tähed ühtekokku.

Gammasähvatus kestis tervelt kolm minutit ja 20 sekundit, millega klassifiteerus ka pikkade gammasähvatuste sekka. See on väga haruldane juhtum, sest tavaliselt vältavad neutrontähepõrkeil tekkinud sähvatused vähem kui kaks sekundit.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.