Teadlased eesotsas valgustehnika eksperdi Toivo Varjasega võrdlesid uuringu raames teiste sarnaste Põhjamaade linnadega, millel on merepiir ja sarnane rahvastikuarv. "Tallinn jääb selliste keskmiste linnade hulka. Meil pole väga palju kõrghoonetega ja tiheda liiklusega linna, kuid meil on sellegipoolest piirkondi, nagu kesklinn ja mõningad linnaosad, mis selgelt eristudes kumavad taevasse," sõnas Varjas saates "Terevisioon".

Ekspert märkis, et valgusreostus ei takista vaid tähtede nägemist ja häiri elusloodust. Muu hulgas seostub see ülekaalulisuse, unehäirete, närvirakkude degeneratsiooni ja teatud vähivormide esinemissageduse kasvuga.

Varjas tunnistas, et linna valgustamine on hädavajalik, kuid sellega tasub piiri pidada. "Valgus muutub reostuseks hetkest, kui inimene valgustab kohti, mida ta tegelikult valgustada ei taha. Kui tahame linnatänavatel autoga sõita, jala käia, pargis jalutada, tahame end turvaliselt tunda ja piisavalt valgust. Mõistlik on aga see, et valgus ei kiirga sinna, kus me seda ei soovi," laiendas ekspert.

Satelliidipiltidelt paistab, et kui koroonaajal kasvas valgusreostus Tallinnas tasahilju, siis 2022. aastal kasvas see hüppeliselt. Kui 2021. aastal oli Tallinna keskpunktist mõõdetuna 10-kilomeetrise raadiusega sõõris kogueredus 57866,8 nW/cm2/sr, siis aastal 2022 juba 72759,6 nW/cm2/sr. Teisisõnu kasvas valgusreostus aastaga neljandiku võrra. Seejuures on ilmselt tegemist tagasihoidliku hinnanguga. Üks vaatlustel kasutatud satelliitidest on kaasaegsete leedvalgustite kasutatava spektriosa suhtes tundetum ja ei registreeri piisavalt hästi lühema lainepikkudsega valgust.

Kõrgema valgusreostuse tasemega piirkondades mängib reostuse tekke juures olulist rolli suurem asustus ja liiklustihedus ning öösel avatud asutused ja nende välialad. Samuti on näha ehitustegevuse ja tänavavalgustuse renoveerimise mõju.

Viimaks on seal rohkem reklaamekraane. "Seal tulevad just leedekraanid mõjule. Kõik reklaam(tahvlid), mis on väljakiirguvad. Kui me varem valgustasime neid väljaspoolt pinna peale, siis nüüd näeme mitmeid väljapoole valgustatud ekraane, mis pimestavad autojuhte, ümbruskonda ja hoonete fassaade," nentis Varjas. Kui praegu võib küündida nende eredus isegi enam kui 800 cd/m2 kohta, siis transpordiametiga koostöös tehtud uuringu põhjal võiks jääda see 200–600 cd/m2 vahele.

Ekspert soovitas seetõttu ekraanide eredust vähemalt öötundidel madalamaks keerata või need täiesti välja lülitada. Kokku võiks välisfassaadide valgustuslahenduste ja reklaamvalgustite väljalülitamine vähendada linna üldist heledustaset 15 protsenti.

Ajalooliselt madalama valgusreostuse tasemega piirkondi, sh Nõmmet ja Põhja-Tallinnat, on hakanud mõjutama kinnisvara arendusega kaasnev tänavavalgustuse ehitus. Seejuures takistab paljudes kohtades valguse üles peegeldumist kõrghaljastus. Viimase positiivse mõjuga peaks tõsisemalt arvestama edaspidi ka linnaplaneerimisel.

Võrreldes Soomes asuva Turu ja Rootsis asuva Göteborgi linnaga on kasvanud Tallinnas viimase kümne aastaga valgusreostus enam kui kolm korda kiiremini. Nõnda jätab Tehnikaülikooli teadlaste sõnul linnaplaneerimise kvaliteet valgusreostuse seisukohalt praegu soovida. Muu hulgas tuleks selle piiramiseks hoida silm peal ka sellel, kui palju ehitatakse aedlinnu uusi korterelamuid. Vastasel korral laieneb kesklinnalik valgusreostus ka aedlinnadesse.

Teise olulise uuringust välja tulnud tahuna peaks mõtlema rannapromenaadide kergliiklusteede valgustusele ja eriti nn kuppelvalgustitele. Linnast eri nurkade alt tehtud fotodel paistsid need lisaks reisisadama üldalavalgustusele ja Ülemiste piirkonnale selgelt silma.

"Linnapromenaadid, mõnedki kohad, kui inimesed ei liigu, võiksid olla vähemalt madalamaks hämardatud," sõnas Varjas. Teise võimalusena võiksid reageerida need valgustid inimeste liikumisele. Valgustuse täielikul väljalülitamisel väheneks keskkonna heledus enam kui 50 korda.

Järgmise sammuna koguvad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased sisendite linnaelanikelt endalt, et teada saada, mis neid endid häirib. Ühtlasi võiks pakkuda see tulevikus sisendit linnavõimudele regulatsiooni koostamiseks.