Patarei merekindlus, sagedamini tuntud kui Patarei vangla, koosneb kaarekujulisest 280 meetri pikkusest Gorži peakindlusest ja 125-meetristest lõikuvatest Lüneti tiibadest. Kogu kompleks koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 55 000 ruutmeetrit. 

"Kindlus ise on siinse regiooni kõige paremini säilinud," sõnas Artur Ümar, muinsuskaitse ekspert ja US Real Estate Merekindluse projektijuht. "Paljud ütlevad, et see kompleks vääriks ka maailmatasemel tähelepanu. Muinsusele väärtuslikke detaile on siin ligi 3800, võrdlusena on teistes Tallinna tähelepanuväärsetes hoonetes neid sada või paarsada."

Eriti muljetavaldav on Ümari sõnul 19. sajandil ehitatud kindluse massiivsus. "Siin võiks isegi traktoriga sõita teisel korrusel. Vahelagi on siin 1,2 meetri paksune. Ja see on kõige õhem koht," osutas Ümar läbi põranda puuritud augule: "Vaheseinad, mis seest hiljuti ära lammutati, kaalusid umbes kümme tonni ja siin pinnal sõitis robottraktor. Me isegi ei kuulnud allkorrusel, kui sein maha kukkus."

"Lüneti hoone tipus oleva ruumi sein, mis läbi puuriti, oli kaheksa meetri jämedune. Pööningu põrand on 1,8 meetrit, mis mõnes majas võiks olla eraldi korrus, aga siin on kõik kivi täis. Täiesti uskumatu hoone. Ühtegi pragu ei ole sees," kirjeldas Ümar.

Kindluses on kaks hoovi. Gorži hoov on ajalooliselt olnud kindluse paraadhoov, kus sõdurid rividrilli tegid, kolmnurkses Lüneti hoovis aga jalutasid ohvitserid prouadega. Nende vahel olev sidehoone ehitati juurde Eesti Vabariigi ajal 1934. aastal.

Merekindluse ajalugu

• 1714 otsustas Peeter Esimene Tallinnasse rajada sõjasadama ja juhatas tööd isiklikult sisse. Teiste ehitiste hulgas valmis Läänepatarei muldkindlus.
• 1820 otsustas Aleksander Esimene rajada Tallinnasse kivist kindlustised. Patarei Merekindlus oli kaitseplaanis võtmetähtsusega ja teistest ehitistest mitu korda suurem.
• 1829 - 1840 ehitati Merekindlus Nikolai Esimese koostatud kava järgi. Valmis Gorži hoone ja Lüneti tiivad. Siiani pole päris kindlalt teada, miks rajati Lüneti hoov korrus kõrgemale kui Gorži hoov. Kindlust ehitas hinnanguliselt ligi 2500 sõdurit ja töölist.
• 1856 kaotas Venemaa Krimmi sõja ja mõisteti, et Merekindlus oli aegunud. Kindlusest tehti kasarmu. Kahurid viidi ära ja laskeavad ehitati ümber suurteks akendeks.
• 1920 koliti kindlusesse vangla, sest varasemad vanglad põlesid esimeses maailmasõjas maha. Kasematid ehk lahinguruumid muudeti kongideks, akende ette pandi trellid.
• 1934 ehitati Gorži hoovi ja Lüneti hoovi vahele sidehoone, et vanglaruumi juurde tekitada. Enne seal seisnud püssirohukeldrid lammutati.
• 2002 valmis nõuetele vastav vangla ja Merekindlus jäi tühjaks. Kindlusesse soovis kolida kunstiakadeemia, aga plaan jäi katki, sest riigil polnud restaureerimiseks raha.
• 2008 tehti detailplaneering inimsõbraliku linnaruumi loomiseks ja sisehoovi klaaskatusega katmiseks. Valmis Kalaranna tänav ja ümbruses lammutati maha niigi lagunevad ehitised.
• 2019 toimus järjekordne oksjon, mille võitis ainukese pakkujana Urmas Sõõrumaa ettevõte Nikolai Esimene.
• 2020 võitis Merekindluse arhitektuurikonkurssi HG Arhitektuuri ja Väli Maastikuarhitektide koostöö "Taevakaar".
• 2021 alustati vanglakihi lammutamisega.

Kuidas ühendatakse modernne ja ajalooline

Mõne aasta pärast leiab merekindlusest restorane, butiike ja büroopindu. Konkursid pindadele rentnike leidmiseks veel käivad. Kolmnurkse Lüneti väljaku keskel asetsenud kaevu jääb markeerima veesilm. Hoovis saab korraldada üritusi ja konverentse ka talvel. Mõlemad sisehoovid saavad endale klaaskatuse, mille kogupindala on peaaegu hektar.

Väljaku keskele katust toetavaid sambaid ei tule, mis on Ümara sõnul üks oluline põhjus, miks just see disain arhitektuurivõistluse võitis. Ligi 600-tonnine katus hakkab suuresti toetuma hoonele ja tema sõnul pole kahtlust, et kindlus lisaraskuse välja kannatab.

Suurem osa sidehoonest võetakse maha ja alles jäetakse vaid üks fassaad. "See pole merekindlus, vaid ehitatud vanglaks. Nii muinsuskaitse kui ka me ise peame seda kõige väärtusetumaks kompleksi osaks," selgitas Ümar.

Hoovid tuuakse samale tasapinnale ja ühendatakse sidehoonesse tehtava suure läbikäiguga. See taasloob kunagi hoove ühendanud visuaalse dialoogi. Enne kui sidehoone vaadet takistas, vaatasid ohvitserid korrus kõrgemal olevast Lüneti hoovist, mis Gorži hoovis toimus.

Merekindluse perioodist, kuigi mitte kindlusest endast, saadi ajaloomuuseumilt originaalkahurid, millele plaanitakse uued alused valmistada, et neid kompleksis eksponeerida. 

Väljaspool merekindlust jääb kunagi seal olnud vallikraavi tähistama veekanal purskkaevudega. Gorži hoone ja Tallinna lahe vahele on plaanitud promenaad treppide ja kohvikuterrassidega. Seda hakkab katkestama süvend, sisselõige kaldasse, mida saab ületada sillal. Seal näeb kindluse maa sees peituvat graniitplokkidest voodrit ja seda, kuidas meri kunagi vastu kindluseseina laksus.

Gorži hoone idapoolses osas saab 5000 ruutmeetrit endale Eesti Mälu Instituudi Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum. See on ainus koht, kuhu on alles jäetud Patarei vangla aegsed kongid, vangide jalutushoovid, okastraat müüril ja muu sünge, mida eestlased Patareiga sageli seostavad. Muuseumiosa hakatakse ehitama 2023. aasta lõpus.

Merekindluse ehitusprojekti ajaloolised eripärad

Merekindluse kasemattide ehk lahinguruumide võlvide taga on peidus tohutu korstnasüsteem. Kuni 1970. aastateni kasutati hoones veel ahjukütet. Seda, kui palju puitu taolise hoone kütmiseks kulutati ja kui soojaks seda suudeti saada, ei oska Ümargi ette kujutada.

Nüüd aga on lõõridest palju kasu, sest neisse saab peita ventilatsiooni, juhtmed ja kõik muud vajalikud ühendused. Nende kaudu ühendatakse seadmed, mis jäävad kõrvalise pilgu eest varjatuna pööningule.

"Muinsuskaitse oli ka selle lahendusega väga rahul," rääkis Ümar: "Olemuslikult jääb see hoone nii väljast kui ka seest täpselt selline, nagu ta praegu on." Siiski tulevad tõenäoliselt seina ventilatsioonirestid.

Projekteerimise üks suuremaid väljakutseid oli kapillaarniiskus, mis maapinnast hoonesse tuleb. Katsetati palju erinevaid materjale, mida võiks kasutada. "Kuna mahud on nii suured, ei saa me ühegi materjaliga siin puusse panna, see läheks nii kalliks maksma. Peame kohe õige asja seina panema. Meil on suured materjalitestimise polügoonid. Andureid on kõik seinad täis," selgitas Ümar. Kaasatud on ka mitu ülikooli.

Erinevaid uuringuid on merekindluse projekteerimisel tehtud Ümara sõnul tavalisest rohkem. Sealhulgas uuriti näiteks tuule, lume ja vee liikumist kompleksis.

"Ma arvan, et siia tuleb üks kõige keerulisemaid Eesti rennisüsteeme. Kogu selle kahe aasta projekteerimise vältel, ma arvan, et aasta aega me vaidlesime ja joonistasime neid renne," muigas Ümar.

"Olen paljude ajalooliste hoonetega tegelenud. Üliharva on mingid joonised olemas, aga selle kohta on tohutult palju. Jube hea on olnud seda projekteerida," lisas Ümar.

Ümar kirjeldas, et üks ootamatu hetk tekkis seinas olevate lõõriavadega, mis vanasti lahinguruumidesse kogunevat kahurisuitsu välja lasid. Sise- ja välisseinadele märgitud avad joonistel ei ühtinud ja Ümar murdis arhitektidega pead, kuidas see saab võimalik olla. Lõpuks võeti kinnilaotud avad lahti ja avastati, et need olid ehitatud läbi seina diagonaalselt. Nii võtab seinanurk kahurikuuli jõu maha, kui see avasse tulistatakse, ja kahjud on märksa väiksemad.

Kindluses ringi käies näeb teisigi 200 aasta taguseid elemente, näiteks suuri rauast konkse lahinguruumide lagedes. Nende abil sai kahureid üles vinnata ja liigutada, kui vaenlane ründas. Muidu seisis kahur suure aluse peal, mis oli seina kinnitatud. Ka kahur ise tõmmati köitega seintes olnud metallrõngaste külge, mis mõnes kohas veel siiani alles on. Treppide juurest leiab aga eriti suured konksud ja luugid, mille abil kahureid korruste vahel tõsteti.

Patarei merekindluse omapära on ka laiad sooned lahinguruumide akende juures. Vanglaperioodil nimetati neid suusaradadeks, teadis Ümar öelda. Kui vaenlane kahuriga seina augu tulistas, lükati soontesse palgid ja laoti vahelt kive täis. Selleks ajaks, kui ründajad laevalt kindluseni jõudsid, oli uus sein juba ees ja nad pidid tagasi laevale pöörduma, et uuesti tuld anda. Seni sai neid rünnata aga väikestest püssilaskeavadest.

Kui endine vang oskas ära seletada, mis suusarajad on, teati Nõukogude ajal, et too on tõepoolest Patarei vanglas istunud.

Aastal 2026 on plaanis valmis saada Patarei fassaadid, katused ja muuseum.