Maailma ressursside instituudi ja Marylandi Ülikooli teadlaste analüüsi põhjal hävines möödunud aastal troopikas 41 000 ruutkilomeetri jagu vihmametsa. Näitaja vastab igas sekundis 11 jalgpalliväljaku suuruse metsatüki kadumisele. Võrreldes aasta varasemaga kasvas vihmametsade hävimise tempo kümne protsendi võrra, vahendab Reuters jt.

Töö autorid nentisid, et liigirikkuse säilitamise ja üleilmse temperatuuritõusu piiramise seisukohalt kujutab vihmametsade säilitamine ja taastamine ühte kõige tõhusamat meedet. Kasvõi möödunud aastal paiskus vihmametsade raiumise tõttu õhku 2,7 miljardi tonni jagu süsinikku, mis on võrreldav India iga-aastaste heitmetega.

Ligikaudu 43 protsenti vaadeldud metsakaost saab kirjutada Brasiilia arvele. Eelmine president Jair Bolsonaro lõdvendas oma ametisoleku vältel mitmeid metsade raiumise ja kasutamisega seotud reegleid. Uus president Lula da Silva lubas valimiskampaania käigus raiele piiri panna ja korraldada selleks teisi Brasiiliaga piirnevaid riike haarava kohtumise aasta teisel poolel.

Metsakao ulatuse poolest järgnesid Brasiiliale Kongo Demokraatlik Vabariik ja Boliivia. Mõlema riigi puhul oli kasvanud metsaraie taga võtmerolli põllumajandus. Kongo elanikkond on viimastel kümnenditel hüppeliselt kasvanud. Boliivias laiendatakse põllumaid aga riigi toetusel tulu teenimiseks. Ühtlasi oli riik Glasgow's toimunud kliimakohtumisel üks väheseid, mis ei tõotanud 2030. aastaks metsade ulatuse vähenemisel piir panna ja teha algust kunagiste metsamaade taasmetsastamisega.

Indoneesias ja Malaisias oli aga metsakao ulatus peaaegu rekordiliselt madal. Suuresti saab kanda selle uute õlipalmiistanduste rajamise piiramisele. Näiteks kehtestas Indoneesia seni puutumatuks jäänud vihmametsaga kaetud alade kasutuselevõtule moratooriumi.

Samas pole olnud ka Glasgow deklaratsiooniga liitunud riigid oma 2021. aastal antud lubadustes järjepidevad. Seatud eesmärgi täitmiseks oleks pidanud olema metsakao ulatus juba möödunud aastal vaadeldust 10 000 ruutkilomeetri jagu väiksem.

Maailma kõigi metsadega arvates vähenes nende pindala möödunud aastal kümnendiku võrra vähem kui 2021. aastal. Möödunud aastal Siberis lõõmanud metsatulekahjud on olnud oma ulatuselt tagasihoidlikumad kui aasta varem. Sellegipoolest vähenes Venemaa metsade pindala 43 000 ruutkilomeetri võtta.

Tutvu WRI ja Marylandi Ülikooli raportiga täies mahus.