Kosmoselennul tekkinud ajumuutuste taandumine võtab aastaid
Kosmoses lennata võib olla tore, aga aju tervisele ei tarvitse see siiski kasulik olla.
Pikemate kosmoselendude toimel hakkavad muu hulgas suurenema inimese ajuvatsakesed, aju sees asuvad pilujad õõned, mida täidab ajuvedelik.
Ameerika teadlased teatavad nüüd ajakirjas Scientific Reports, et ajuvatsakeste algse suuruse taastumine võtab pärast kosmoselendu aega tervelt kolm aastat. Seetõttu ei soovita nad kahe lennu vahel lühemat vahet pidada.
Rachael Seidler Florida Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid 30 astronaudi ajupilte, mis olid tehtud enne ja pärast kosmoselende. Mõned neist lendudest olid kestnud kaks nädalat, mõned kuus kuud ja mõned aasta.
Selgus, et kahe nädalase lennu järel ei olnud ajuvatsakesed veel märgatavalt laienenud, kuid kuue kuu järel oli laienemine juba märkimisväärne. Aastane lend ei teinud aga vatsakesi enam palju laiemaks kui kuuekuuline.
Teadlased ei tea, kas sel muutusel on astronautide füüsilisele või vaimsele tervisele mingit toimet, kuid igaks juhuks kutsuvad nad üles ettevaatlikkusele.
Ajuvatsakestes sisalduva ajuvedeliku ülesandeks peetakse aju mehaanilist kaitset, samuti verevarustuse stabiilsena hoidmist.
Seidleri ja ta kaaslaste tulemus on ajakohane üha suureneva huvi kontekstis niinimetatud kosmoseturismi vastu.
Õnneks on turismilennud lühiajalised ja olulist ajuvatsakeste laienemist nende läbitegijatel karta ei ole. Kuid pikemates kosmoseprogrammides osalevate astronautide lennugraafiku koostamisel tuleks neid tulemusi ehk arvesse võtta.
Ajuvatsakeste laienemine on kõige kauem kestev muutus, mille kosmoselennud teatakse inimese ajus esile kutsuvat. Nii et kui see laienemine taandub, siis võib astronaut praeguste teadmiste põhjal üsna kindel olla, et ajutervise poolest võib järgmine lend alata.
