Toomas Asser ei näe valimiskogu otsuses soovi, nagu poleks muutusi vaja. "Kõik ju areneb nii kiiresti: nii teaduse mahud ja suunad kui ka õppemeetodid," sõnas ta intervjuus Novaatorile. Märksõnana võib siin Asseri sõnul välja tuua tehisintellekti ja selle uued arendused. "Kõik see muudab õppeprotsessi," märkis rektor. Samuti arenevad tema sõnul pidevalt ootused, keda on vaja Eesti ühiskonnale ja laiemalt tööturule. "Kõik see tuleb siin ühiselt läbi arutada," tõdes ta.

Õppetööga seotud suunamuutused peavad rektori sõnul tulema suhteliselt kiireloomuliselt. "Me peame siiski reageerima ümbrusele: mis meie ümber toimub võimalustes ja ootustes. Arvan, et õppekavade arendus on väga oluline," sõnas ta.

Asser täpsustas, et see puudutab ka teisi ülikoole. "Me peame ilmselt koos tegema oma õppekavaarendusi ja arendama eriti keskkonda, kus ülikoolid toimivad," märkis ta. Eriti vajab Asseri sõnul arengutõuget e-ülikool: "See on kõikide ülikoolide ühine soov praegu."

Viie aasta jooksul soovib Asser kindlasti tegeleda doktorantide koolitusega. "Ma väga loodan, et eeltöö, mis on tehtud doktorantide, praeguseks nooremteadurite staatuses, annab olulise edasimineku võimaluse doktorantuuri edukuses ja mahus," ütles ta. Sestap on tema sõnul ülikoolil olemas nii hariduses kui ka laiemalt avaliku sektori ja erasektori jaoks doktorandikoolituse mahud. "Siin ma väga loodan, et alus on pandud: et me suudame ühiselt seda oluliselt kasvatada ja ka kvaliteeti võib-olla parandada," arutles ta.

Teine hääletusvoor:

Toomas Asseri poolt hääletas teises voorus 168 ja Raul Eametsa poolt 68 valimiskogu liiget. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama üle poole valimiskogu liikmete poolthäältest ehk 147 häält. Kokku jagas valimiskomisjon välja 237 sedelit ning 236 sedelit jõudis valimiskasti. Rikutud sedeleid polnud.

Esimene hääletusvoor:

Toomas Asseri poolt hääletas esimeses voorus 117, Jaak Vilo poolt 52 ja Raul Eametsa poolt 71 valimiskogu liiget. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama üle poole valimiskogu liikmete poolthäältest ehk 147 häält. Kokku jagas valimiskomisjon välja 240 sedelit ning kõik sedelid jõudsid ka valimiskasti, neist ükski sedel polnud märgistamata ega rikutud. Teises voorus jätkasid professorid Toomas Asser ja Raul Eamets.

Kohal oli 240 valimiskogu liiget.

Kokkuvõtted kandidaatide sõnavõttudest:

Lühisõnavõtus rõhutas professor Jaak Vilo, et küsimus pole mitte selles, kes lubab rohkem, vaid kes teeb rohkem, ning kuigi ülikooli juhitakse kollektiivset, töötatakse individuaalselt. Nõnda sõltub ülikooli tervis kõigist, alates üliõpilastest professoriteni ja kõik saavad üksteist aidata. Ülikool peaks tema sõnul arenema igas uurimisrühmas ja tegevuses.

Vilo pööras eraldi tähelepanu ka noortele. "On oluline, et igaüks valiks endala isikliku ja olulise eriala ning sellele täiega pühenduseks, kuid nad ei tasuks unustada laia silmaringi ja vaadet. Noored peaksid omandama rahvusvahelise kogemuse, iga kümnes tudeng mõtlema dokorantuurile ja iga teine–kolmas lõpetanu valima edaspidi oma töökohaks Tartu Ülikooli," sõnas ta.

Tegeleda tuleks tema sõnul ka suurte eesmärkide, nagu tervise, kultuuri ja looduse nimel, kuid seda tuleb teha alusteadustest lähtudes ja mõeldes nendega kaasnevate rakenduste peale.

Professor Raul Eamets sõnas oma lühikõnes, et on pikal rektorite valimise teel saanud põhjalikku tagasisidet oma kandidatuurile. "Olles olnud kaheksa aastat rektoraadi liige, olen hakanud aduma kui suur on akadeemiline rikkus ülikoolis," märkis ta.

Eametsa kõne põhimotiiv oli võrdlus Tartu Ülikooli ja suure laeva vahel, mille kapten on rektor. Eametsa sõnul on suurt laeva võimalik pöörata, aga tingimata seda tegema ei pea. "Rektor peab kaptenisillal arvestama kõiki uudiseid, mis laevast tulevad," osutas ta rektori tasakaalustavale rollile. "Kaptenil peab olema selge siht silme ees ja kurss kindel," ütles Eamets veel.

Professor Toomas Asser märkis, et käesolevate valimiste eel oli debatt eelmisest korrast sisulisem ja rikastav. Ükskõik, kes rektoriks saab, sai too sealt uusi ideid. Kõnes rõhutas ta, et tema ametiajal on Tartu Ülikooli eestvedamisel saavutatud kokkulepe teaduse ja arendustegevuse rahastamiseks ühe protsendi ulatuses ja ülikoolide tegevustoetust suurendatakse kolmeks aastaks 15 protsenti. Samuti viidi muu hulgas edukalt läbi doktoriõppe reform.

Asser viitas, et kui ülikool on arenenud sel viisil viimase viie aasta jooksul õiges suunas ja kasvatanud seejuures oma mõju, tasub toetatada teda ka sel korral. Ühtlasi tõi ta välja oma valimisplatvormi peamised teesid: väärika sisetuleku kindlustamine, järelkasvu kindlustamine kõigil olulistel erialadel ja ettevõtluskoostöö suurendamine. Viimaks rõhutas ta seda, et kõrgharidust on vaja rahastada vajaduse järgi ja kindlustada ka tudengitele mugav äraelamine. Nõnda võiks jõuda Tartu Ülikool Põhjamaade ülikoolide tasemeni.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerisid neurokirurgia professor Toomas Asser, makroökonoomika professor Raul Eamets ja bioinformaatika professor Jaak Vilo. Toomas Asser on akadeemik ja alates 2018. aastat ülikooli rektor. Raul Eamets on majandusteadlane ja 2016. aastast sotsiaalteaduste valdkonna dekaan. Jaak Vilo on akadeemik ja andmeteaduse õppetooli juhataja.

Professor Toomas Asseri esitas rektorikandidaadiks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu, professor Raul Eametsa sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ning professor Jaak Vilo loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu.

Valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid, kelle töökoormus ülikoolis on professorina vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest. Kuna kohal oli sel korral 240 liiget, vajas tulevane rektor sel korral vähemalt 147 poolthäält.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osalevad kaks enim poolthääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kandidaadid võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja(d) loositakse. Kui ka teises hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse kolmas hääletusvoor, milles osaleb teises voorus enim poolthääli saanud kandidaat. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saada kokku vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2023.