Urmas Vaino juhitud arutelul osalesid professorid Toomas Asseri, Raul Eametsa ja Jaak Vilo.

Avaseisukohas rõhutas Jaak Vilo, et eeskätt peab kujutama ülikool piisavalt tugevat tõmbekeskust, et sinna tahaksid tulla nii noored talendid kui ka valdkondade tipud ja doktorantuur paistaks piisavalt atraktiivsena. Selle eeldus on hea töökeskkond ning professionaalsed ja tõhusad tugistruktuurid. Ühe peamise lubadusena tõotas ta vähendada bürokraatlikke takistusi.

Samas nentis ta, et korda tuleb teha ka kõrghariduse rahastamine. Praegu lähenetakse ühiskondlikule kokkuleppele, et teaduse ja kõrghariduse rahastamisse investeeritakse vastavalt 1% ja 1,5%-le SKT-st. Lubaduse täitmiseks tuleb avalikkusele näidata, kuidas see toob vähemalt kümnekordse kasu.

Toomas Asser viitas avasõnades nii ülikooli traditsioonidele, selles õpetavate erialadele mitmekesisusele kui ka selle rollile ühiskonnale ja ettevõtetele teadmuse ning ekspertiisi jagamises. Taasvalituks saades lubas ta senisest rohkem rõhku panna uue ettevõtlusega koostöö suurendamisele ning siduda teadust tihedamalt ühiskonnaga. Ühtlasi lootis ta viia Tartu Ülikooli lähiaastatel Põhjamaade tippülikoolide sekka.

Raul Eametsa esitatud valimisplatvorm koosnes viiest teemast. Esiteks tahab ta suurendada ühiskonnas ülikooli ja rektori nähtavust. Samuti lubas ta teha tööd selle nimel, et suureneks ülikoolide püsirahastus, rohkem raha tuleks tasulisest õppest ja kaasataks suuremas mahus ka ettevõtete teadusraha. Viie aasta jooksul võiksid tõusta ülikoolitöötajate palgad 75 protsenti ja ümberkorraldamist vajaks ka õppelaenude, toimetulekutoetuste ja stipendiumite jagamine.

Õpetamise kvaliteedis ei tohi järeleandmisi teha, ent üldiselt peaks Eametsa silmis näiteks mikrokraadide või ühe-aastaste magistrikavade näol pakkuma ülikool paindlikumaid õppevõimalusi. See aitaks rahuldada paremini tööturuvajadusi. Viimase suurema muutusena soovis ta tulevikus praeguse kahe prorektori kõrvale tuua rektoraati ka arendus- ja ettevõtlusprorektori. Teisisõnu vajab ülikooli juhtimismudel täiustamist.

Rahastus ja ettevõtlus

Ühiskonna ja erasektori vajadustest rääkides viitas Jaak Vilo, et just
tema valdkonna ehk IT-ettevõtted on Eestis väga konkurentsivõimelised
ja arenenud eksportöörid. Ülikoolil on nendega ka palju aktiivset koostööd ja seda on võimalik teha isegi suurte korporatsioonidega. Ühtlasi on firmad mõistnud, kuidas maailmas läbi löövate rakenduste loomiseks on tarvilikud head õppejõud ja väga hea alusteadus.

Koostöö täiendavaks soodustamiseks tuleks muuta ülikoolide jaoks lihtsamaks eraraha kaasamine, näiteks vaadata üle selle pealt makstavad maksud. Teadusagentuur peaks aga muutma paindlikumaks projektide rahastamise süsteemi, sest olulisemad innovatsioonid tulevad erinevate erialade koostööst. Praegu koondub juhtroll aga ühe uurimisrühma kätte.

Raul Eamets märkis Tartu Ülikooli lõpetajate palgatasemele viidates, et võrreldes kesk- või kutsehariduse lõpetanutega toovad nad maksudega riigile sisse oluliselt rohkem. Küll saaks ülikoolis paremini korraldada patendimajandust ja intellektuaalomandi kaitset, et lihtsustada koostööd erasektoriga. Samas käib ülikoolis juba ettevõtluse- ja innovatsioonikeskuse reform, mis kitsaskohti vähendab. Endale tuleb aga tunnistada, et 90 protsenti Eesti ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega. Seega on nende võimekus tegeleda teadus- ja arendustööga piiratud.

Tulevane rektor peaks tema sõnul kindlustama, et koalitsiooni lubadust korrastada kõrghariduse rahastamist täidetakse. Seejuures ei peaks tegema tarvilikku lobitööd rektor üksi, vaid ta peaks kaasama rektorite nõukogu tervikuna.

Toomas Asser nentis, et ülikooli koostöö ettevõtetega oleks saanud olla eelnevatel aastatel parem. Kuigi ülikool võib olla seal tehtava teaduse mõttes maailmas tipus, on väga palju tehnoloogiapõhiseid valdkondi avamata. Head näidet selle võimalikkusest kujutab ligikaudu 30 miljoni suurune eurotoetus, mis saadi biotehnoloogia arendamiseks.

Ka Euroopa Komisjoni uue Horisondi programmi olulise osa moodustavad ettevõtlusega seotud rahastusvõimalused. Nõnda tuleb Asseri sõnul kindlustada, et ülikooli jagub tehnoloogiaekspertide kõrval ka piisavalt ärijuhte. Paljutõotava valdkonnana nägi ta kestliku arengu probleemidega tegelemist, mis on seotud koalitsioonileppes erinevate roheteemadega. Üldiselt on aga tema hinnangul Eesti ettevõtted piisavalt küpsed, et juriidiliste takistuste kõrvaldamisel ülikooliga rohkem koostööd teha.

Tudengite heaolu ja karjäärimudel

Mõnevõrra elavamat arutelu tekitasid noorte valikud ülikooli astumise ajastuse mõttes. Jaak Vilo nentis, et ei demoniseeri vaheaastate võtmist. Mida kauem aga sellega oodata, seda väiksem on võimalus, et noor jätkab tulevikus akadeemilist karjääri Tartu Ülikoolis. Sama kehtib välismaale õppima mineku puhul. Eeskätt kannatab selle tõttu akadeemiline järelkasv.

Toomas Asser kinnitas kogemuse põhjal, et noortel on selleks kiusatus olemas. Ülikooli astumiseks teeb avalduse 60 protsenti gümnaasiumi lõpetanutest, õppima tulevad aga vaid pooled. See kujutab doktorantuuri jätkusuutlikkusele vaadates ülikooli jaoks probleemi. Oodata pole ka mõtet, et töö kõrvalt magistrantuuri tulevad inimesed tahavad seejärel doktoriks saada ja siduda end ülikooliga.

Raul Eametsa sõnul ei tohiks aga peljata, kui inimesed tulevad ülikooli õppima pärast töökogemust, kui neil on oma tulevikust selgem ülevaade. Liiatigi on tööturul tänapäeval vähe ameteid, mille puhul saaks pensionipõlveni vastu pidada vaid ülikoolis omandatud oskustega.

Tudengite toimetulekut aitaksid Vilo ja Eametsa mõnevõrra parandada juba väikesed muudatused. Näiteks vähendas IT-valdkonnas sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust juba see, kui tudengitele pakuti tasuta sülearvutit. Sama mudelit üle terve ülikooli rakendades läheks see ülikoolile tudengi kohta maksma umbes 15 eurot. Eametsa sõnul tuleks otsida selget kokkulepet Tartu toitlustusasutustega taskukohasema söögi pakkumiseks, mida pole õnnestunud seni teha.

Olukorra laiemaks parandamiseks oli aga kõigi kolme arvates vaja üle vaadata kõrghariduse rahastamine tervikuna. Näiteks tuleks Vilo sõnul pakkuda tudengitele elukallidusega toimetulekuks toetust 500–1000 eurot ja ta lisas, et stipendiume jagub praegu häbiväärselt vähestele. Eamets nentis, et õppelaenu lae tõstmine on samm õiges suunas, kuid 6000 eurot on ikkagi liiga vähe.

Asser tõdes, et tudengitele on väsitav ühiskonna üldine suhtumine stipendiumi ja laenude osas. Probleemi on tema sõnul eiratud kümmekond aastat. Loodetavasti pakub tema sõnul leevendust koalitsiooni lubadus praegust 7,5 miljoni euro suurust eraldist kahekordistada.

Ta lisas, et doktorantuuri puhul on tänu toetuste suurenemisele näha selget huvi kasvu. Vilo kinnitas, et kokku on soovijaid rohkem, kui 164 kohale mahub. Eamets juhtis samas tähelepanu, et teatud erialadel on neid puudu ja kohad tuleb täita välismaalastega. See aga ohustab neil erialadel eestikeelse õppe tulevikku madalamates astmetes. Vilo viitas seepeale IT näitel, et huvi teatud erialade vastu on võimalik tahtmise korral kasvatada.

(Rahvus)ülikooli tulevik

Samas vaimus ei nõustunud ta Aveliina Helmi kujundiga, et rahvusülikool on väljasuremisvõlas. Kasvõi ajutiselt välisõppejõude ja -tudengeid kaasates saab anda teatud valdkondadele sisse piisava hoo, et avada seejärel eestikeelseid õppekavu.

Toomas Asser tõdes, kuidas eeskätt doktorantuurile vaadates on alati olemas risk, et selle täitmiseks ei jagu piisavalt inimesi. Kõrghariduse rahastamise korrastamisel poleks tema sõnul aga seis niivõrd kriitiline. Raul Eamets kinnitas, et gümnaasiumilõpetajate arv on vaikses tõusutrendis ja isegi kui huvi laia matemaatika eksami tegemise vastu kahaneb, kompenseerib seda akadeemilise testi populaarsus.

Asser lisas, et Tartu Ülikoolis doktorikraadi saanud inimesi on hakatud ühiskonnas laiemalt väärtustama. See peegeldub nende palgatasemes ja seejuures saab umbes 60 protsenti oma sissetuleku eri sektoritest. Eametsa sõnul peaks uus rektor töötama seeläbi doktorantide arvu suurendamise nimel. Lisaks akadeemilise järelkasvu kindlustamisele tuleb täita ühiskondlikku tellimust ja vajadust. Avaliku sektori kõrgematele ametikohtadele jõudes aitavad doktorid näidata ühiskonnale doktorikraadi kasulikkust.

Vilo kinnitas, et doktorantuur hõlmab olemuslikult uue avastamist ja võime omandamist saada hakkama tundmatus olukorras, mida ettevõtted praegu eriliselt vajavad. Seeläbi peab rektor saatma ühiskonnale selge signaali, kvaliteetset haridust ei saa anda alamakstud või väheste õppejõududega.

Tartu Ülikooli uus rektor valitakse 20. aprillil.