Jahedus lagundab haiguslikke valgupusasid
Ega inimestele tavaliselt külm väga ei meeldi, aga aeg-ajalt parasjagu jahedust taluda tuleb siiski pigem terviseks.
Nüüd on Saksa teadlased saanud ühe võimaliku molekulaarbioloogilise mehhanismi jälile, mille kaudu jahedusest kasu võib olla.
Viimasel ajal on mitmedki teadlased oma uuringute põhjal tõdenud, et elusolendite eluiga võib märgatavalt pikeneda, kui hoida kehatemperatuur pisut tavapärasest madalamal.
David Vilchez Kölni Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd katseid teinud nii varbussidega kui ka katseklaasis kasvavate inimrakkudega.
Nii ussikestel kui ka inimrakkudel olid sees geenid, mis põhjustavad neurodegeneratiivseid haigusi nagu amüotroofne lateraalskleroos ja Huntingtoni tõbi.
Nende haiguste vahetumaks põhjustajaks peetakse valgumolekulidest moodustunud patoloogilisi puntraid ehk naaste, mis häirivad rakkude normaalset talitlust.
Vilchez ja ta kaaslased panid tähele, et pisukese külma käes hakkasid valgupuntrad rakkudest kaduma.
Rakkudes on tegelikult kogu aeg olemas erilised molekulaarsed masinad, proteasoomid, mille ülesanne on mittevajalikke või kahju saanud valke lagundada; mõnikord aga võivad need masinad töötada liiga loiult.
Vilcheze ja ta kolleegide katse näitas nüüd, et madalama temperatuuri juures proteasoomid aktiveeruvad. Just sedakaudu võibki siis jahedus tervisele kasu tuua.
Vilchez ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Aging, et proteasoomide aktiivsust saab tõsta ka neid reguleerivaid geene aktiveerides.
Kui nüüd välja töötada geeniaktiivsust mõjutavad ravimained, siis võiks saada haigusttekitavaid valgupusasid lammutada ka normaalse kehatemperatuuri juures.
Inimene kui püsisoojane olend, nagu ka teised imetajad, ei saa endale kehatemperatuuri suuremat alandamist ju pikemaks ajaks lubada.
Küll aga, seniks kui seda ravimit veel ei ole, võib, kes julgeb, ju korra ka kergemas riietuses kevadilma kätte lipata.´
