"Normaalse immuunsusega inimestele pole see bakter tavaliselt ohtlik. Ent nagu ütlesime listeeria ajal rasedatele, et ärge sööge toorest kala, võiksid nüüd immuunpuudulikkuse ja väikese valgeliblede arvuga inimesed mõelda, kas nad peavad ilmtingimata spaasse minema," sõnas Lutsar. Näiteks väheneb leukotsüütide arv keemiaravi ajal. Terved ja aktiivsed eakad ei peaks aga Legionella bakterite pärast professori pärast sedavõrd palju muretsema.

Eestis tervikuna põeb leegionäride haigust aastas reeglina alla 20 inimese. Nii registreeriti aastatel 2020 ja 2018 rekordilised 18 juhtumit. "Eesti statistikat vaadates hakkab viimastel aastatel veidi silma, et Tartus on olnud juhtumeid suhteliselt rohkem. Nii väikeste arvude juures on muidugi väga raske sellest selgeid järeldusi teha," lisas Lutsar.

Samas ei välistanud ta, et legionelloos on Eestis aladiagnoositud. Iga kord ei hakka arstid grippi meenutava Pontiaci palaviku ja ägedalt kulgeva kopsupõletiku korral Legionella bakterit haigustekitajana spetsiaalset otsima. Arenenud riikides laiemalt saab kirjutada selle arvele 2–16 protsenti kõigist kopsupõletikest.

Samas ei tohiks hiljuti Tartu veekeskuseid külastanud inimesed hakata süüdistama bakterit oma igas hiljuti avaldanud väiksemas tervisehädas. Legionella ei põhjusta teadaolevalt näiteks kõhulahtisust ja iiveldust.

Omaette küsimus on Lutsari sõnul see, kas või kui laialdaselt tuleks Legionella suhtes avalikku ruumi, sh ka spaasid seirata. "Mul pole sellele väga head vastust. Olen püüdnud viimasel ajal kirjandust vaadata ja selget vastust pole ma sealtki leidnud," nentis professor.

Küll aga peab valitsema Legionella osas nulltolerants haiglates, kus on seda ka teadvustatud. Nii paigaldati näiteks Tartu Ülikooli haigla veesüsteemi kümmekond tagasi filtrid, mis võimalikud haigustekitajad kinni peavad. Mujal maailmas ei leidu kohati väga sügava immuunpuudulikkusega haigetega ruumides riskide vähendamiseks seetõttu aga isegi kraanikaussi ega dušši.

Laiemad suundumused

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrjekeskuse andmete põhjal kasvas aastatel 2011–2015 sellele andmeid edastavas riikides legionelloosi juhtumite arv aastas 100 000 elaniku kohta 0,01 võrra. Tulevikku vaadates võib oodata Irja Lutsari sõnul Eestiski legionelloosi juhtumite sagenemist. Bakteri paljunemine ja levik sõltub eeskätt veetemperatuurist, mis peab jääma vahemikku +20 kuni 45°C. Ehkki Eesti jõgede ja järvede vesi jääb ka soojematel suvedel enamasti kriitilise piiri lähedale, ei pruugi see paika pidada veevärkide puhul.

Olulisemana võib oodata, et kuumemate suvega kasvab riigis konditsioneeri kasutavate inimeste arv. Bakter levib aga just tillukeste veepiiskadega, mille tekkimist viimane soosib.

Seda ilmestab haigustekitaja enda avastamislugu. Haigus sai oma nime Philadelphias 1976. aastal toimunud sõjaveteranide-leegionäride kokkutuleku järgi,kus haigestus kopsupõletikku 182 inimest. Legionella bakterit leidus maaailmas ka varem, ent just sel ajaperioodil muutusid konditsioneerid tavaliseks ka põhjapoolsemates osariikides.

"Kui meie suved lähevad soojemaks, siis paratamatult hakatakse konditsioneere rohkem paigaldama. Legionella on omapärane sellegipoolest, et teda on leitud dušiotsikute katlakivi ning see võib elada ja paljuneda ka biokiles," märkis Lutsar.

End torudes ja mujal veevärgis sisse seadnud bakterite hävitamiseks kasutatakse reeglina kuumašokki ehk lastakse neist läbi enam kui 60 °C vett. Samas nentis professor, et selle edukalt läbiviimine pole kerge ja täit teadmist pole ka selle lahenduse püsivuse kohta. "Voolav vesi viib samuti biokilesid puhtalt rõhuga välja ehk vett tuleks lasta joosta hommikul duššides ja kraanidest, enne kui inimesed sisse tulevad," tõi Lutsar välja täiendava võimaluse riskide maandamiseks.

Oma roll legionelloosi juhtumite sagenemises on ilmselt arstiteaduste edulugudel. "Minu karjääri alguspäevil tähendas leukeemia diagnoos, et rääkisid perekonnaga ja hakkasid vaikselt hauaplatsi otsima. Praegu saavad leukeemiaga lapsed ja täiskasvanud 80 protsendil juhtudest täiesti terveks ja elavad toredat elu edasi," tõi professor näite. Nii üliagressiivne kasvajate ravi kui ka luuüdi ja organite siirdamine tähendab, aga üha rohkem inimesi võtab mingil ajahetkel immuunsust alla suruvaid ravimeid.

Välistatud pole seegi, et tulevikus kirjutatakse ühe või teise bakteri arvele rohkem kopsupõletikke. "Praeguse teadmise järgi on kopsupõletikest umbes viiendiku taga pneumokokid, mingil määral mükoplasmad ja umbes pooli tekitavad viirused. Väga palju sellest hinnangust on aga arvamise tasemel. Suur hulk kopsupõletikke jääb veel praegu ilma tekitajata," sõnas Lutsar. Täiesti uusi haigustekitajaid pole tema teada leitud alates Legionella bakteri isoleerimisest.

Praegu pani aga ta taas inimestele südamele, et nad lähtuksid käitumisel kainest mõistusest. Ehkki osa nakatumisi saab kirjutada halva õnne arvele, on võimalik riske vähendada. "Inimene saab ka ehk ise aru, et kui ta saab keemiaravi või muud, ei peaks ta ehk sel hetkel veekeskusesse minema. Kõik need ravid on ajutised. Samas kui täiesti terve eakas inimene elab aktiivset elu, siis miks ta ei võiks spaasse minna?" küsis Irja Lutsar.