Maarja Grossberg-Kuusk: "Krimiromaanide austajana näen teadlase ja detektiivi töös sarnasusi"

Pärast Tallinna tehnikagümnaasiumi lõpetamist teadsin, et soovin minna õppima kas füüsikat või keskkonnatehnoloogiat. Otsustasin esimese kasuks, sest see annab hea laia põhja insenerialadel töötamiseks. Teaduskarjäärile ma siis ei mõelnud, aga kui bakalaureuseõppe viimasel kursusel sattusin materjaliteaduse instituuti bakalaureusetööd tegema, siis sai selgeks, et soovin teaduses jätkata.

Teadlase töö on väga vaheldusrikas ning suure krimiromaanide austajana näen, et siin on selge paralleel teadlase ja detektiivi karjääri vahel. Teadlase eesmärk on mõtestada ja seletada meid ümbritsevaid nähtusi, luua uut teadmist ja uusi praktilisi oskusi ja võimalusi ning läbi selle muuta maailma paremaks. Mina panustan oma töös suure eesmärgina päikesepaneelide tehnoloogiate arengusse – et meil oleks uusi keskkonnasõbralikke ja efektiivseid päikesepaneele, millega puhast elektrienergiat toota.

Maarja Grossberg-Kuusk kaitses doktorikraadi 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis, keskendudes oma uuringute käigus päikesepatareides kasutatavate mitmikpooljuhtühendite optilistele omadustele. Lõpetamise järel oli ta esmalt seotud materjaliteaduse instituudi ning hiljem materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudiga, töötades nii teaduri, vanemteaduri kui ka tenuuri rajal oleva kaasprofessorina. Tenuuri jõudis Grossberg-Kuusk 2021. aastal.

Anna Volkova: "Sain aru, et tahan olla tarkade inimeste seas, kes suhtuvad oma töösse kirglikult"

Pööre minu karjääris saabus ligi kakskümmend aastat tagasi, kui olin lõpetamas magistrantuuri. Samal ajal töötasin Läti põllumajandusministeeriumis stabiilsel töökohal ametnikuna ja mulle meeldis seal. Mulle pakuti seal ametikõrgendust, kuid just sel hetkel tegi mu magistritöö juhendaja ettepaneku asuda tööle nende instituuti teadusassistendina Riia Tehnikaülikoolis. Pakutud palk oli väiksem ja tööd palju rohkem, kuid oli väljavaade astuda doktorantuuri, teha teadust ja võtta vastu (ja ületada!) erinevaid huvitavaid väljakutseid.

Minu jaoks oli väga ere eeskuju minu magistritöö juhendaja, naisprofessor Dagnia Blumberga. Nägin, kui entusiastlikult ta suhtub taastuvenergia uuringute ja energiakeskkonna negatiivse mõju vähendamisse. Sain aru, et ma tahan ka niimoodi – tahan vaimustusega tööle minna, tahan olla huvitavate ja tarkade inimeste seas, kes suhtuvad oma töösse kirglikult, tahan teha midagi sisukat ning seetõttu valisin teaduse. Hiljem mõnda aega kahtlesin vahel oma valiku õigsuses, aga elu näitas, et see oli õige tee.

Mulle meeldib väljakutsete mitmekesisus ja minimaalne rutiin, mida minu töö ülikoolis annab. Mulle meeldib akadeemiline vabadus ja see, et ma ei lõpeta kunagi uute asjade õppimist, mulle meeldib olla osa akadeemilisest keskkonnast. Minu lemmik rida Gaudeamusest sellest ajast peale, kui esimesel kursusel korporatsiooniga liitusin, on "Vivat academia.. ", mis ütleb "elagu ülikool, elagu õppejõud, elagu iga ülikoolipere liige"… Ja selle pere liikmeks olemine on minu jaoks suur rõõm ja au.

Kui rääkida minu uurimistöö fookusest, siis erinevaid tehnoloogiaid analüüsides ja uusi konfiguratsioone pakkudes vähendame me väga olulise sektori, kaugkütte süsiniku jalajälge. Mu lapsed teavad, et ema teeb midagi, mis on seotud suurte korstnatega. Ja kui nad märkavad suurt korstnat, kust suitsu tuleb, hüüavad nad: "Emme, sinu töö, sinu töö!" Minu uurimustöö on seotud kütuse põletamise vähendamisega soojusvarustuseks ja üleminekuga kütusevabadele energiaallikatele.

Anna Volkova on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi kaasprofessor tenuuris ja uurimisrühma juht. Doktorikraadi kaitses ta 2008. aastal Riia Tehnikaülikoolis.

Annette Miller: "Mulle tohutult minu laboritöö praktiline pool. Lust asju ise teha"

Teaduskarjäär ei olnud minu jaoks pikalt ette planeeritud ja soovitud suund. Ma küll teadsin, et ülikooliõpe on midagi minu jaoks, kuid ei arva, et oleks ka parima tahtmise juures osanud ennast kõikide valikute seas suunata. Selle asemel valisin ma igal hetkel minu ees olevate valikute seas intuitiivselt sobivaima.

Teadustöös meeldib mulle eriti just eriti mitmekülgsus ja vaheldus. Paradoksaalselt on see ka teadlaseks olemise kõige keerukam osa. Päevad ei ole vennad ja uudsus on kord põnev ja kord väsitav vaheldumisi. Lisaks meeldib mulle tohutult minu laboritöö praktiline pool – katseseadmete-Lego ja eksperimentaalretseptid. Lust asju ise teha.

Teadlasetööl on tohutu potentsiaal tekitada suuri muutusi meie eludes. Need suured saavutused koosnevad aga väikestest liigutustest, igapäevasest järjepidevusest. Natuke õnne ka ja nii võibki suuri asju teha.

Annette Miller on Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi orgaanilise sünteesi esimese aasta doktorant ja konkursi "Teadus 3 minutiga" võitja.

Kristine Roos: "Teadus aitab ka paare, kes muidu lapsi ei saaks"

Elus pean tähtsaks tervist, sest ilma selleta ei ole inimesel midagi. Soovist ennast ja inimkonda aidata ning olles huvitatud meditsiinist ja tulevikutehnoloogiatest otsustasin õppida geneetikat. Geneetika on väga mitmekülgne valdkond – see hõlmab endas alates harvikhaiguste tekkepõhjuste uurimisest kuni muundatud toidu disainimiseni välja.

Minu huviobjekt on aga viljatuse eri põhjuste selgitamine, sest kui paaril ei sünni armastusest oodatud laps, siis teaduse kaasabil on võimalik neid aidata! Viljatuse diagnoos mõjutab Eestis kuni 15 000 paari. Nii on oluline leida pöördumatult kahjustavat mõju omavad kemikaalid selleks, et nende kasutust paremini reguleerida ning suunata jätkusuutlike valikute tegemist tervema ühiskonna nimel.

Teadust pean põnevaks, sest küsimusele "miks" ei järgne teistelt pärimine ja vastuseta jäämine, vaid tegevuskava iseendale, et leida see vastus oma uudishimule.

Kristine Roos õpib alates 2019. aastast Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia doktorantuuris ning töötab viljatusravi kliinikus embrüoloogina.

Mari-Liis Tammik: "Maailmas uuritakse, kuidas toota toitu efektiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt. See inspireeris mindki!"

Mulle on alati loodusteadused meeldinud, samas ei teadnud ma keskkooli lõpetades täpselt, millised on võimalikud karjäärivalikud keemiat ja biotehnoloogiat õppides. Usaldasin oma kõhutunnet, et see valdkond võiks mind tulevikus kõnetada. Lõpuks saingi ühendada nii teadusliku poole kui ka huvi gastronoomia vastu ja olen valinud teadustöö toidutehnoloogias.

Maailmas uuritakse praegusel ajal erinevaid viise, kuidas toota toitu efektiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt – ja see on mindki inspireerinud panustama. Taimsed valgud ning filamentsed seened on toormaterjal, millel on potentsiaali, et meie toidulauda rikastada. Seejuures vajavad toiduettevõtted tuge, et nimetatud materjale väärindada ja turule tuua.

Minu sõnum noortele, kes alles otsivad oma eriala: kõige tähtsam on lihtsalt kuskilt alustada. Entusiasm ning pealehakkamine on isegi suurema tähtsusega kui konkreetsed teadmised või oskused. Pane tähele, mis teemadele oma vaba aega kulutad, ning ehk on see, mida saaks ka tööalaselt rakendada ning millel oleks ühiskonnal kasu. Kui valitud teema siiski ei kõneta, siis pole mingit probleemi õppesuuna vahetamiseks. Never settle!

Mari-Liis Tammik õpib alates 2020. aastast Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia doktoriõppes ning on toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuses teadur.

Reeli Kuhi-Thalfeldt: "See on töö, kus saan end kuuldavaks teha"

Aus vastus on, et mind hoiab ülikoolis põnevus ja võimalus maailma päästa. 

Otsustasin valida teaduskarjääri, kuna see tundus ainuõige tee. Olles töötanud nii tööstusettevõttes kui ka riigiasutuses mõistsin, et rutiinne töö lihtsalt ei sobi minule. Mulle meeldib, et ülikoolis on iga projekt unikaalne, saan tegeleda mind köitvate teemade uurimisega ning pidevalt seeläbi areneda. Otsida lahendusi probleemidele ja läbi elektri tootmise tulevikustsenaariumide modelleerimise anda uusi teadmisi meie võimalustest. See on töö, kus saan end kuuldavaks teha ja minuga arvestatakse kui võrdsega.

Minu jaoks on eriliselt oluline, et mul on võimalik läbi programmijuhi ja õppejõu töö panustada meie energeetika tuleviku kujunemisesse. Et meil oleks piisavalt särasilmseid lõpetajaid, kelle erialaste saavutuste üle saaksime tõeliselt uhked olla.

Reeli Kuhi-Thalfeldt on Tehnikaülikooli elektroenergeetika programmijuht ja vanemlektor.