Näiteks teeme, nagu pakuksime koerale maitsvat maiuspala, kuid tegelikult seda talle siiski ei anna. Koer muidugi võib selle peale pisut pahaseks saada, ja õigusega.

Austria teadlased on nüüd aga lähemalt järele uurinud, kui hästi koer üleüldse aru saab, kas inimene teda tahtlikult õrritab või kukub frustratsiooni tekitav tegu inimesel lihtsalt kogemata välja.

Varem ei ole loomade kohta peale inimese ja teiste primaatide teada, et nad suudaksid eristada juhtumeid, kus keegi jätab midagi tegemata kas seepärast, et ei saa, või seepärast, et ei taha.

Christoph Völter Viini Veterinaarmeditsiini Ülikoolist ja ta kolleegid korraldasid katseid, kus inimene oli katsekoerast eraldatud läbipaistva seinaga, mille sees oli väike auk.

Inimene asus vorstitükki läbi augu pistma, kuid jättis selle teo siis katki. Katkijätmist oli aga kahte moodi: mõnikord tõmbas inimene vorsti august demonstratiivselt tagasi, mõni teine kord aga jättis mulje, et vorstitükk kukkus tal kogemata enne auku jõudmist enda poolele maha.

Loomasõpradele olgu öeldud, et kõigis katsevoorudes said koerad vorsti lõpuks kätte, kuid enne seda jälgisid ja videosalvestasid teadlased 30 sekundi jooksul koera reaktsiooni.

Selgus, et kui vorstitükk inimesel justkui kogemata maha kukkus, ilmutasid koerad selgelt suuremat kannatlikkust: hoidsid eksperimentaatoriga rohkem silmsidet, liputasid saba ja püsisid vaheseina läheduses; nende olekust paistis seega, et nad ootavad ikka toidupala saamist.

Kuid silmanähtava õrritamise peale lontsisid koerad sagedamini vaheseinast eemale ja jäid sinna lamama.

Tulemused olid samalaadsed kõigil läbikatsetatud koeratõugudel, ükskõik kumba sugu ja millist vanust loomadel.

Kirja on Völter ja kaasautorid need tulemused pannud Londoni Kuningliku Seltsi toimetistesse.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.