Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert Kertu Tort rääkis "Terevisioonis", et vaimne tervis peaks olema toetatud läbi kõikide õppeainete. Rohkem saab sellele teemale keskenduda liikumisõpetuse tundides. "Uue liikumisõpetuse kaudu toetatakse õpilaste mõistmist, et vaimne ja füüsiline tervis on väga otseselt seotud ning kogu mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele tuleb läbi liikumise," sõnas ta.

Tarvidus vaimsele tervisele keskenduda tuleb Tordi sõnul ühiskonna vajadusest. "Kui mõtleme koolikeskkonnale, siis koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide järele on nõudlus suurem kui võimalusi. See näitab natuke, missuguses seisus on praeguste õpilaste vaimne tervis," lausus Tort.

Liikumisõpetuses võtavad tema sõnul õpetajad suuresti fookusesse selle, kuidas õpilaste vaimset heaolu toetada. "Mõneti on see ennetustegevus, et pealekasvav põlvkond saaks olema edaspidi nii vaimselt kui ka kehaliselt tervem," rääkis ta.

Kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Maur Below on uue liikumisõpetuse suhtes positiivselt meelestatud ja leiab, et ainetund muutub mitmekesisemaks. Oma töös näeb ta õpilasi, keda vaevavad ärevushäired ja depressioon. Seega võikski liikumisõpetus aidata nende teemadega tegeleda.

Kuigi sageli kardetakse, et nn vanakooli õpetajatel on raske muudatustega kaasa tulla, siis Belowi sõnul on see hirm asjatu. "Vanakooli õpetajad tihtipeale oskavad õpilase vaimset olukorda märksa paremini märgata," ütles ta.

Below rääkis, et muudatused võivad tunduda hirmutavana ja tekitada tunnet, et milleks midagi muuta, kui kõik toimib. Õpetaja ütles, et tegelikult paljud kehalise kasvatuse õpetajad juba toimetavad vaimse tervise teemadega. Näiteks hingamisharjutuste või vaimsele tasakaalule tähelepanu pööramisega. "Lihtsalt nüüd on need liikumisõpetuse õppekavas märksa paremini välja toodud ja neile saab julgemalt keskenduda," ütles ta.

Suured spordisõbrad kardavad, et liikumisõpetuse puhul jääb äkki liikumine liigselt tagaplaanile. Below sellega ei nõustu. "Väidan julgelt, et sport ei kao liikumisõpetusest mitte kusagile. Muidugi mitmete kehalise kasvatuse õpetajate soov oleks, et liikumisõpetus võiks olla iga päev, mis kindlasti parandaks vaimset ja füüsilist tervist," sõnas ta.

Siin saavad aga koolid tema sõnul ise panustada, et lapsed ja noored rohkem liiguksid. Üks võimalus on selleks näiteks õuevahetunnid. "Mulle väga meeldiksid ka hommikused sporditegevused, mis ei pea olema sama pikad kui tavapärane liikumisõpetuse tund. Nagu juba aga mainitud, siis liikumine ja vaimne tasakaal käivad käsikäes. Mida rohkem, seda uhkem," ütles ta.

Belowi sõnul tuleb ikka ette, et mõne õpilase jaoks on sport raske ja nõuab suurt pingutust. "Seega ei tohiks lihtsalt hüpata stardijoonele, vaid õpetaja roll oleks seletada, kuidas valmistuda, kuidas hingata. Siin saabki liikumisõpetaja näiteid tuua, kuidas sarnane keskendumine võib aidata ka mõnes teises õppeaines. Ehk siis 100 meetri jooksus õpitu saab kaasa võtta ka matemaatikatundi, kus ees on ootamas mõni raskem kontrolltöö," kirjeldas õpetaja.

Mis saab aga võistlemisest ja omavahel konkureerimisest uues liikumisõpetuses? Below selgitas, et siinpuhul aitab õpetaja kogemus. Ta rääkis, kuidas mõne klassiga saab võistluslikke tegevusi rohkem teha, mõnes teises klassis aga ei pruugi võidupeale jooksmine meeldiv tegevus olla.

Maailma Terviseorganisatsioon ütleb, et 5–17-aastased lapsed peaksid iga päev aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit. Koolipäevadel liigub aga 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas.