Teadlased selgitasid koeratõugude käitumise geenitausta
Koeratõud erinevad üksteisest välimuse poolest, aga ka käitumiselt. Näiteks olukorras, kus lambakoer läheb kergesti elevile, eelistab shiba inu pigem rahulikuks jääda.
Ameerika teadlased on nüüd analüüsinud enam kui 200 koeratõu geenimaterjali ja küsitlenud ligi 50 000 koeraomanikku ning tuvastanud hulga seoseid koeratõugudel esinevate geenivariantide ja käitumisjoonte vahel. Geenidoonoriks oli üle 4000 koeraisendi, nii puhtatõulisi kui ka segaverelisi.
Elaine Ostrander ja Emily Dutrow Ameerika Ühendriikide Riiklikust Inimgenoomiuuringute Instituudist Marylandis Bethesdas ja nende kolleegid kasutasid kavalaid arvutusmeetodeid ning eristasid mahukas geeniandmestikus kümme põhilist sugulusliini.
Selgus, et leitud geeniliinid seondusid üsna hästi tõugude ajalooliste rollidega, olgu selleks siis näiteks lõhnapõhine jäljeajamine, visuaalne jahipidamine või kariloomade kaitse. See viitab, et rollikohase käitumise aluseks võivadki olla liinidele omased geenivariantide kombinatsioonid.
Koeraomanike seas korraldatud küsitluse põhjal selgitasid teadlased välja, millised käitumisjooned kümne geeniliini koeratõugudega seonduvad.
Ostrander ja Dutrow kirjutavad ajakirjas Cell, et neil õnnestus muu hulgas välja selgitada kogum geene, mis seadistavad närvirakkude ühendusi karjaajamisega tegelevatel koeratõugudel.
Närviühendused korraldavad seda, kuidas eri ajupiirkonnad mitmesugustele stiimulitele reageerivad, kujundadeski seeläbi looma käitumist.
Küsimus, miks avaldub mõnedel koertel karjaajamise instinkt, on teadlasi paelunud aastakümneid. Nüüd tundub, et nähtuse geneetiline alus on selgumas.
Inimesed on aegade jooksul välja aretanud sadu koeratõuge, ametlikel andmetel praegu umbes 360, korraldades seega enesegi teadmata ulatusliku geenieksperimendi, mille tulemustega võivad teadlased nüüd tutvuda.