Euroopa merevetes elanud hiidkilpkonn oli suur nagu auto
Vanasti olid kilpkonnad suured, isegi väga. Üks kriidiajastu lõpupoole elanud merekilpkonn, kelle fossiil hiljuti Hispaaniast leiti, oli lausa paraja auto suurune.
Suuremat kilpkonna pole teada kogu Euroopast, ja ka tervest maailmast tunnevad teadlased vaid ühte iidset liiki, kes kasvult suurem oli.
Kilpkonna fossiili tükikesi leidis esimesena 2016. aastal üks Pürenee mägedes rännanud matkasell.
Möödunud aastal tegid leiupaigas väljakaevamisi Barcelona Autonoomse Ülikooli teadlased eesotsas Àngel Lujániga, said tükke juurde ja mõistsid, et tegu on varem tundmata kilpkonnaliigiga varem tundmata taksonoomilisest perekonnast.
Nimeks panid nad liigile Leviathanochelys aenigmatica, milles väljendub nii looma suurus kui ka teatav kehaehituslik mõistatuslikkus, eelkõige vaagnaluu ja seljakilbi juures, kus leidub teiste kilpkonnade seas täheldamata iseärasusi.
Loom elas ajavahemikul 84 kuni 72 miljonit aastat tagasi. Tema kehapikkus oli 3,7 meetrit, vaid ligi meetri jagu vähem kui umbes 70 miljonit aastat tagasi tänase Põhja-Ameerika piirkonnas elanud suurimal teadaoleval merekilpkonnal Archelon ischyrosel. Kehakaal oli neil kilpkonnadel vastavalt kaks tonni ja kolm tonni.
Suurim tänapäeval elav kilkonn, nahkkilpkonn jääb oma kuni kahemeetrise kehapikkuse ja pooletonnise kaaluga mõlemale iidsele hiiglasele lootusetult alla.
Luján ja kaasautorid kirjutavad Leviathanochelys aenigmaticast ajakirjas Scientific Reports.
Nad oletavad, et kilpkonnaliik võis oma väljapaistva suuruse omandada tänu omaaegses saarestikumeres valitsenud eripärastele tingimustele, võib-olla kaitseks kiskjate eest.
Kehaehituse põhjal on arvata, et loom toimetas enamjaolt avamerel ja käis maismaal haruharva, vahest ehk ainult munemas.
