Poolamäe tenniseväljakute juures võib olla kiviaegne asulakoht
Tallinna esiajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Täit pilti meil siin toimetanud rahvast veel pole, aga tihe ehitustöö ja sellega seotud päästekaevamised toovad lagedale üha uusi infokilde.
Vabaduse väljaku hülgekütid
Tänase Vabaduse väljaku ala oli ka kiviajal asustatud paik. Aastal 2008 toimunud arheoloogilised kaevamised tõid kahe ja poole meetrise kultuurikihi alt välja vanad meresetted. Nende seest leiti õngekonksusid ja muid püügiriistu ning hülge- ja pringliluid.
Tartu Ülikooli rakendusökoloogia professor Alar Rosentau sõnul oli praeguse Jaani kiriku kohal toona rand ning kogu elu toimus mitu meetrit madalamal. Nii maatõus kui ka inimtegevus on rannajoone tänaseks palju kaugemale nihutanud.
"Tallinna kandis on maakerge pisut alla kolme millimeetri aastas, aga ka meretase on olnud pidevas muutumises. Vahepeal on Eesti ajaloos olnud ka episoode, kus meretaseme tõus on olnud kiirem kui maapinna tõus," toob Rosentau välja. Eriti hea on seda jälgida näiteks Pärnus, kus vana maapind on kaetud meresetetega.
Varjatud jõel võib saladusi olla mitu
Tallinna linnapildist on üks jõerand täitsa ära kaotatud. Veel sajand tagasi voolas siin Härjapea jõgi, millest sai Tallinna tööstuse häll. Härjapea äärde kerkisid paberi ja papivabrikud, veskid ja nahaparkimistöökohad.
Need kõik võtsid sealt oma kolm tilka vett ja andsid mitte nii head kraami vastu, mistõttu see aastasadu läbi linna südame hoogsalt rutanud jõgi hakkas sajand tagasi lehkama ning toona ei osatud probleemi muudmoodi lahendada kui see silma alt ära panna. Kõigepealt asetati jõesängile lauad peale. Järgmise sammuna suunati aga juba kogu vesi pidulikult kollektorisse.
Kiviajal olnud Härjapea jõgi aga oluliselt lühem: algas Ülemiste järvest ja suubus juba praeguse Juhkentali tänava juures toonasesse Läänemerre, mis oli palju soolasem kui täna. Linnulennult vaadates on aga kiviaegse lookleva jõesängi jälgi endiselt näha. Praegu asuvad keskel Poolamäe tenniseväljakud.
"Kui vaatame tagasi kiviaega, siis oli rannajoon oluliselt sisemaa poole ja see on oluline ka kultuuripärandi seisukohast, kuna kiviaegsed asulakohad olid sageli just jõgede suudmealadel," tõdeb geoloog ning toob näiteid Narvast, Pärnust ja Jägalast.
Rosentau leiab, et pole välistatud, et Vabaduse väljaku alt leitule sarnane suur ja leiduderohke kiviaegne asulakoht võiks end peita ka Poolamäe kandis, kus kunagi oli Härjapea jõe suudmeala.
Vaata Alar Rosentau ekskursiooni Tallinna geoloogilisse minevikku ETV teadussaatest "Uudishimu tippkeskus".
