Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvara arendusdirektor Riina Uska rääkis, et võrreldes aastataguse ajaga on arved drastiliselt kasvanud. "Me ise võrdleme kuude kaupa, sest aastatagusega ei ole enam mõtet võrrelda. Seis tundub väga nutune olevat," rääkis ta.

Augustikuu arved olid TTÜ-s näiteks kaks korda suuremad kui juulis. "Midagi hõisata siin ei ole. Eks me oleme püüdnud igalt poolt kokku tõmmata juba aasta algusest, teades, et hinnad hakkavad kasvama, aga sellist kasvu ei osanud keegi ennustada," ütles Uska.  

Eesti Maaülikooli haldusdirektor Toivo Ilves tõdes, et neil on energiaarved poole suuremad. "Raha, mis meil oli selleks aastaks arvete jaoks planeeritud, on sisuliselt juba otsas," ütles ta.

Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks ütles, et 2022. aasta kaheksa kuu elektri- ja küttekulud on Tallinna Ülikoolis ühe miljoni euro kandis ja praeguste arvutuste kohaselt kulub aasta lõpuks veel teine. Seejuures oli tänavuse aasta eelarvesse planeeritud energiakuludeks umbes 1,2 miljonit eurot.

Tartu Ülikooli kantsler Kstina Vallimäe nentis, et 2022. aasta eelarves oli arvestatud elektri- ja küttekuludeks 3 865 000 eurot. Praeguste prognooside kohaselt tuleb selle aasta elektri- ja küttekulu 6 902 000 eurot – see tähendab, et Tartu Ülikoolis on rahaline puudujääk umbes kolm miljonit eurot.

Temperatuur maha

Selle üle, millistest vahenditest puudujääk katta, käivad ülikoolides veel arutelud. Toivo Ilvese sõnul peab see olema poliitiline otsus. "Selge on see, et nende hindade juures ülikool ise raha ei leia, et arveid tasuda. Me võime ruumist lahkudes tule kustutada, aga praeguste hindade juures ei anna see erilist kokkuhoiuefekti," lausus ta. Tema sõnul on sama küttega, sest ruume külmaks jätta ei saa.

Maaülikoolis vaadatakse üle hoonete temperatuurid ja kui paistab, et soojasõlme automaatikas on häired, siis reageeritakse koheselt, et need kõrvaldatud saaksid. "Tehnika on tehnika, isegi Ott Tänakul juhtub äpardusi. Miks ei peaks siis meil juhtuma? Selge on aga see, et kui toasoe maksab koos käibemaksuga 63 eurot megavatt tunni kohta ja tõuseb 93 peale, siis seda vahet temperatuuri alandamisega kokku ei hoia, " lausus Ilves.

Palju sõltub ka ilmast. Ilves ütles, et praegu võib kütte päeval maha võtta, sest õues on pea kümme kraadi. "Kui temperatuur miinusesse läheb, võid ju kütte maha võtta, aga pärast kütad kolm päeva temperatuuri üles ja raha on siis ikka läinud," lausus ta.

Ta nentis, et häid lahendusi ei ole, sest teadustööd tehakse laborites, kus näiteks on vaja kasutada sügavkülma. "Seal hoitakse teadustööks vajalikke materjali. Ei saa niimoodi, et lähen ja lülitan need välja," sõnas Ilves.

Kstina Vallimäe rääkis, et Tartu Ülikoolis lähtutakse kütte ja ventilatsiooni reguleerimisel konkreetsest hoonest ja seal toimuvast tegevusest. Laborite puhul tuleb lähtuda ühtmoodi, administratiivhoonetes teistmoodi ning õppehoonetes, kus toimub enamasti õppetöö ka nädalavahetustel, hoopis kolmandat moodi. "Nii kütet kui ka ventilatsiooni on võimalik vähendada teatud piirini, nii et see ei hakkaks siiski takistama töötamist ja õppimist," ütles Vallimäe.

Tallinna Ülikool plaanib samuti alandada linnaku hoonetes temperatuur paari kraadi võrra ja lülitada välja ventilatsioon nädalavahetustel laupäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Parema ruumikasutuse saavutamiseks koondab ülikool õppe Räägu tänava hoonest Narva maantee linnakusse. Alates septembrist aitab kontrollida energiakasutust kolmes ülikooli linnaku hoones ka ettevõtte R8 Technologies tehisintellekt. Katrin Saks loodab, et sellega suudetakse saavutada märkimisväärne sääst.

Kui TTÜ hoonetes oli varem temperatuur 23–24 kraadi, siis nüüd 19–21 kraadi. Riina Uska rääkis, et kevadel kohtuti Utilitase esindajatega ja sealt öeldi, et kõige suurema kokkuhoiu annabki ruumides temperatuuri alandamine.

Tallinna Tehnikaülikoolis lülitati ka juba märtsi lõpus kütmine oma gaasikatlamajalt üle Utilitase keskkütte trassile. "Õnneks oli ülikoolil kaks aastat tagasi mõeldud igaks juhuks tagavaralahendus, kui oma katlamajaga peaks midagi juhtuma," rääkis Uska. Märtsis katsetatigi ja kuna töötas ilusti, siis jäädigi Utilitase kaugkütte trassi peale. Ka Tartu Ülikoolis mindi üle kaugküttele neis hoonetes, kus varem oli gaasiküte.

Tartu Ülikooli peahoone sambad on tavaliselt jõuluajal kaetud tuledega. Kstina Vallimäe ütles, et peahoone fassaadi ja lähiümbruse kaunistused, mis on leedlambipirnidega ja seega üsna säästlikud, pannakse ka sel talvel üles, kuid muu hulgas on kokkuhoiulahendusena kaalutud võimalust tuled ööseks kustutada.

Vanad hooned maksavad kätte

Üha enam mõtlevad ülikoolid ka taastuvenergia peale. Tallinna Tehnikaülikoolis on kolme korpuse päikesepaneelide projekteerimine lõpukorral. Kui hästi läheb, saab Riina Uska sõnul ühele korpusele päikesepaneelid aasta lõpuks peale. Tallinna Ülikoolil on plaan kokkuhoiust tulenevate vahendite eest soetada ülikooli Vita hoone katusele päikesepaneelid. Tartu Ülikoolis on päikesepaneelid Delta keskuse ja Lossi 3 hoone katusel ning need on kavandatud ka ülikooli raamatukogu katusele. Ehitustööde planeeritav lõpp on järgmise aasta jaanuaris. 2023. aastal kavatseb ülikool algatada päikeseenergia kasutamiseks ka uued arendusprojektid.

Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvara arendusdirektor Riina Uska rääkis, et inimesed on soodsate energiahindadega niivõrd ära hellitatud, et ei olegi numbreid enne nii tõsiselt vaadanud. Kui nüüd vaadati, siis leidus ka kokkuhoiukohti. "See eeldab aga seda, et ülikoolihooned on täiesti automaatselt juhitavad, mida nad täna paraku ei ole," ütles ta.  See tähendab, et piisavalt ei ole kinnisvarasse investeeritud. "Meil on 1960. aastatel ehitatud hooned, mis ei vasta tänastele nõuetele ja soojapidavus on suhteliselt väike. Eks see siin maksab kätte," ütles ta.

Kui Läti ülikoolid kaaluvad kalli kütte tõttu kaugõppele minekut, siis Eestis taolisi mõtteid ei mõlgutata. Küll aga plaanib Tallinna Ülikool sulgeda kulude kokkuhoidmiseks 17. detsembrist kuni 8. jaanuarini enamiku ülikooli hoonetest.  

Katrin Saks rääkis, et kõrgharidus on pikalt olnud alarahastatud ja energeetika kõrge hind annab siin omakorda põntsu. "Valitsus on küll lubanud järgmise aasta eelarvega ülikoolidele raha juurde anda, kuid mitmekordselt suurenenud energiahindade tõttu läheb enamik sellest paraku n-ö korstnasse. Kuna suur osa võimalikest lisanduvatest vahenditest läheb inflatsiooni tõttu ka kasvanud majanduskulude katteks, siis jääb vaid väike osa neist planeeritud palgakulude suurendamiseks ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks," lausus ta.

Kõrgharidusse on küll lubatud lisaraha kümme miljonit eurot, aga Saksa sõnul ei ole veel teada, kuidas jagunevad lisavahendid ülikoolide vahel. Seega ei ole ka plaane tehtud, kuidas raha jaotada. "On vägagi tõenäoline, et need kuluvad mitmekordselt suurenenud energiahindade tasumiseks," ütles ta.

Eesti Maaülikooli haldusdirektor Toivo Ilves ütles, et energiaturu reeglitele peab poliitiline otsus taha tulema. "Seniks aga tuleb käia kirikus ja panna küünal, et tuleks soe talv," lausus ta.

Kui riik raha juurde ei anna, ei tea Riina Uska, mis saab edasi. "See on küsimus, millele mul täna vastust ei ole," ütles ta. 

Uska rääkis, et püüavad tehnikaülikoolis juurutada mõtet, et tööl käitu nagu kodus. See tähendab, et ruumist lahkudes tuleb tuli kustutada ja üle ei köeta. "Paneme kampsuni selga ja läheme ühtselt talvele vastu," sõnas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik ütles, et energiakulude kasv on riigis üleüldine ja puudutab igat valdkonda, ka haridust, ning kõrgharidus pole siinkohal kuidagi erandlik.

"Muidugi on teemat ministeeriumis arutatud. Näiteks oleme koostanud energiasäästu suunised riigikoolidele, mida tuleks vaadata koos riigihalduse ministri suunistega. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga otsime ka koolipõhiseid lahendusi, see tähendab mida ja kui palju oleks võimalik konkreetses koolis teha, et energiasääst oleks maksimaalne," rääkis ta.

Koika ütles, et üldisemaid energiasäästu soovitusi on koostanud erinevad ametkonnad, sealhulgas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis on näiteks ülikoolidele saadetud.

Ülikoolidele energiaarvete tasumiseks ministeeriumil toetust eraldada plaanis ei ole. "Küll aga suuname sel aastal kõrghariduse tegevustoetusesse täiendavalt kümme miljonit eurot. Järgmisel aastal kasvab kõrghariduse tegevustoetus 175 miljonilt eurolt 201,5 miljonile eurole," ütles Koik.