Arvutuste käigus tehakse jämedaid lihtsustusi ja ei arvestata täiendavate soojuskadudega. Enamasti on seeläbi kulutatava energia hulk tegelikult suurem ja argimugavuste hind märkimisväärselt kõrgem. Ühtlasi tuleb arvestada, et kodutarbijad maksavad lisaks elektri enda hinnale võrguteenuse tasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi. Elektrienergia hinnale lisandub veel käibemaks.

K: Tahan õhtuks makarone keeta. Kui palju see maksma läheb?

V: Kahele inimesele õhtusööki tehes tuleb keema ajada umbes 1,5 liitri jagu vett. Kui kraanist tuleva temperatuur on umbes 13 kraadi, kulub ainuüksi selleks 545,7 kilodžauli jagu energiat. Eeldusel, et pliidiplaadi võimsus on 2000W, võtab see kõige vähem 4,5 minutit. Selleks kulub 0,15 kWh elektrienergiat. Ligi 1000 eurot/MWh tipuhinna korral tuleb seega välja käia umbes 15 senti.

Kuna aga pasta keetmine võtab tüüpiliselt veel vähemalt seitse minutit ja seejuures mõnikord pliidiplaati väiksema kuumuse peale ei keerata, võib kasvada arve 38 sendini. Kui võtta aluseks teisipäeva keskmine elektrihind, mis on 469 eurot/MWh, on lõpparve siiski väiksem, vaid 18 senti.

K: Ma ei ole pikka aega linnakorteris käinud, mis on umbes 30 ruutmeetrit, ja tahan selle elektriga meeldivalt soojaks kütta, kui palju selle eest välja tuleb käia?

V: Eeldusel, et inimene pole käinud korteris pikemat aega, võib olla langenud sealse õhu temperatuur umbes viie kraadini. Keskmine naistele meeldiv õhutemperatuur on vähemalt 23 kraadi. Kui lagede kõrgus on 2,5 meetrit, tuleb soojendada seega ligi 97 kilogrammi jagu õhku. Selleks kulub 1700 kilodžauli jagu energiat.

Kui kasutada selleks 3000 W radiaatorit, võtab see umbes kümme minutit. Ligi 1000 eurot/MWh tipuhinna korral tuleb seega välja käia ligi 50 senti, keskmise hinna korral umbes 23 senti. Samas tuleb seejuures arvestada, et lisaks õhu kütmisele kulub veel suur hulk energiast seinte ja mööbli temperatuuri tõstmiseks ehk tegelik elektriarve on veel palju suurem.

Ühtlasi toob arvutus välja, miks pole mõistlik hoida taolist radiaatorit täisvõimsusel tööl terve öö. Kokku tarbitaks sellisel juhul kaheksa tunni jooksul 24 kWh elektrienergiat, mis lisaks isegi 469 eurot/MWh korral arvele üle 11 euro.

K: Käin hommikul duši all umbes viis minutit ja eelistan seejuures soojemapoolset vett. Kui palju selle lõbu eest välja käia tuleb?

V: Teeme taas eelduse, et boilerisse jõuab 13-kraadine vesi. Soojemapoolne dušš võiks olla veidi üle normaalse kehatemperatuuri ehk näiteks 38 kraadi. Eeldame lisaks, et dušiotsik väljutab minutis kaheksa liitri jagu vett ehk kokku tarbitakse 40 liitrit sooja vett.

Sellisel juhul kulub kasutatava vee hulga soojendamiseks 4181 kilodžauli jagu energiat. Kui kasutame 2000 W boilerit, kulub nii suure vee hulga kütmiseks ligi 35 minutit. Kokku nõuab see ligi 1,2 kWh elektrienergiat. Hommikuse tipptunni ajal tõlgendub see 1,2 euroks, teisipäevase keskmise hinna korral tähendab see 56 senti.

K: Mul on keskmise suurusega külmik, kas peaksin selle saba sel nädalal välja tõmbama?

Täpset külmikumudelit ja selle energiaklassi teadmata on energiakulu hindamine raske. Tüüpiliselt jääb E- ja F- klassi külmikute aastane energiatarve 200–250 kWh vahele. Uuematel A+ ja sellest parema energiaklassiga külmikutel aga tublisti alla 100 kWh või selle lähedale. Teisipäevase keskmise hinna (469 €/MWh) korral tuleb seega päeva eest maksta vastavalt 25–32 senti või alla 13 sendi. Külmiku sagedasel avamisel läheb raha rohkem.

K: Mul on umbes kaheruutmeetrine vannituba ja panen sauna tehes tavaliselt põrandakütte sisse, kui palju see maksma läheb?

V: Täpset põrandamaterjali teadmata võtame aluseks betooni keskmise tiheduse (2400 kg/m³) ja erisoojuse (1000 J·(kg·K)^-1. Tublisti lihtsustades eeldame samuti, et kütame ühtlaselt umbes 10 kraadi võrra kuumemaks terve seitsme sentimeetri paksuse põranda. Järelikult tuleks sellisel juhul tõsta 336 kilogrammi betooni temperatuuri. Väiksema erisoojuse tõttu tuleb kulutada selleks vaid 3360 kilodžauli jagu energiat.

Eeldusel, et põrandakütte võimsus ruutmeetri kohta on kivipõranda puhul umbes 125 W, kulub selleks ligi neli tundi. Järelikult kulub selleks ilma täiendavate kadudeta umbes ühe kilovatt-tunni jagu elektrienergiat. Teisipäevase keskmise elektrihinna korral tähendaks see veidi vähem kui poolt eurot.

K: Vaatasin, et öösel on hind odavam, aga tahaks pesu kähku ära pesta. Kas mul on mõtet sellega oodata?

V: Pesu pesemisel kulub tüüpiliselt enam kui 90 protsenti kulutatavast energiast vee soojendamiseks. Nõnda on mõistlik eelistada madalamat pesemistemperatuuri. Kui põhitsükli korral piirdutakse 30 kraadiga ja pesemiseks kulutatakse umbes kümme liitrit vett, on selleks tarvis 710 kilodžauli. Kaasaegsete ja energiasäästlike pesumasinate võimsus on 500–750 vatti. Nõnda võtab vee sobivale temperatuurile kuumutamine 15–25 minutit.

See omakorda tähendab umbes 0,2–0,25 kWh elektrienergiat. Teisipäevasel tipuperioodil tuleks seega kergelt sooja veega pesu pesemise eest maksta rohkem kui 20–25 senti.

Eelistades kõrgemat temperatuuri, 60-kraadist vett, kasvab kulutatav energiahulk juba 1965 kilodžaulini. See tähendaks kõrgeima hinna (1000 eurot/MWh) korral juba enam kui 80-sendist väljaminekut. Päeva keskmise hinna korral veidi vähem kui 40 senti.

Südaöö paiku tuleb kilovatt-tunni eest välja käia aga vaid umbes 200 eurot/MWh ehk üks pesukord maksab isegi kõrget temperatuuri kasutades alla 20 sendi.