"Meil pole sellele veel väga head selgitust. On võimalik, et välisomanikuga teenuste valdkonnas tegutsevad ettevõtted vallandavad oma töötajaid kergemini ja saavad palgata seejärel tööturult inimesi odavamalt. Uued töötajad ei pruugi ilmtingimata rohkem tööd teha, aga selle eest peab vähem maksma," sõnas Liis Roosaar, väitekirja autor ja Tartu Ülikooli külalisteadur. Viimane seletaks, miks ei näinud ta kolleegidega sama mustrit tööstusettevõtete puhul. Korraga suurema hulga oskustöölisi vallandades võtaks liinide taaskäivitamine rohkem aega.

Ühtlasi kahtlustas Roosaar, et suur osa Eestis tegutsevatest firmades kriisi ajal oma tootlikkuse kasvatamise peale teadlikult ei mõtle. "Eesti ettevõtted üritavad kõiki vahendeid kasutades ellu jääda. Välisettevõtetel võib oma tegemistes olla taga rohkem analüütikuid. Nad suudavad kriisi paremini ette näha ja selleks valmistuda," lisas värske doktor. Samal ajal majanduslikult paremal järjel olles saab riisuda sel ajal tööturult koore.

Kuna tööd otsib korraga rohkem inimesi, on võimalik olla nõudlikum kandidaatide oskuste ja hariduse suhtes. Seda võis märgata ka 2008. aastal alanud majanduslanguse ajal. Kriisi kõrgajal küündis Eestis tööpuudus 30 protsendini. Mitmel pool Euroopas oli aga finantskriisi mõju leebem. Samaaegsetelt sealsetel turgudel toimetavatel ettevõtetel tekkis seeläbi Eesti tööjõu osas rohkem mänguruumi.

Majandustsükli tõusud ja mõõnad

Tööjõu liikuvust ja ettevõtete tootlikkust on uuritud varemgi. Liis Roosaare doktoritöö uuenduslikkus seisneb selle muutumise uurimisele terve majandustsükli ualtuses. Kui esialgu sattus majanduskriis uurimisperioodi sisse pooljuhuslikult, siis esimese teadusartikli ilmutamisel saadud kommentaaride toel sai sellest teistegi väitekirjaga seotud uurimuste läbiv teema.

Nagu eelnevate uuringute põhjal aimata võis, hakkab inimeste liikuvus töötuse kasvades vähenema. Majanduslanguse ajal üritatakse ikka kindlast töökohast kinni hoida. "Näitasime sinna juurde, et kõige äärmuslikemates tingimustes muutub mobiilsuse puhul oluliseks palk ja ettevõttes töötamise aeg. Nägime, kuidas madalama palgaga inimesed kaotavad töö suhteliselt sagedamini ja nad võivad leida kiiremini ka uue eriala. Kuna kuidagi tuleb end elus hoida, on neil vähem valikuvõimalusi," selgitas Roossaar.

Kõrgematel ametikohtadel töötanud inimesed saavad mõelda seevastu strateegilisemalt ja oodata. "Neil on seeläbi väiksem vajadus n-ö nullist alustada. Nad saavad valida sagedamini ameti või positsiooni, mis tõstab tema väärtust, lihvib oskusi või aitab liikuda karjääri järgmise etapini," märkis värske doktor. Teisisõnu võivad jääda vaesed kriisi ajal sundvalikute tõttu veelgi vaesemaks, mil jõukamatele pakub see võimalust avada oma elus uus peatükk.

Uus hingamine

Tööjõu liikuvust mõjutab oluliselt ka inimeste staaž. Mida pikemalt on inimene mingil ametikohal töötanud, seda väiksem on võimalus tema lahkumiseks. Roosaar hoiatas siiski, et head töötajat tasub kümne küünega kinni hoida.

"Me ei saa öelda, et need pika staažiga inimesed jäävadki paigale ja nende pärast ei pea üldse muretsema. Samamoodi nagu ei peaks me nörritama pikaajalisi kliente, pakkudes uutele klientidele üha paremaid sooduspakkumisi," sõnas värske doktor.

Isegi kui staažikat töötajat ümbritsev kollektiiv ei pruugi sobida talle enam sedavõrd hästi, leidub võimalusi nende oskuste kaotsimineku vältimiseks. "Tööandjad peavad kindlustama neile võimaluse areneda ja lasta täita neil omi eesmärke. Rutiinsete tööde puhul võib olla see raskem, ent nende puhul tekib uus hingamine sageli läbi töökohavahetusest tingitud uue keskkonna," mõtiskles Roosaar.

Kõige juures tuleb siiski arvestada, et isiklike põhjuste või maksmist vajavate elektriarvete korral ei suuda inimest lahkumast isegi ideaalne töökeskkond.

Välisomanikega teenusettevõtete puhul nähtu ilmestas samal ajal, et mõistlikkuse piiridesse jäädes aitab kaadrivoolavus ettevõtte tootlikkust kergitada. Uued inimesed toovad uusi ideid, kuidas muuta väljakujunenud rutiine lõhkudes või täiustades firma toimimist tõhusamaks. Liigse voolavuse korral hakkab aga tootlikkus kannatama.

Roosaare sõnul võib olla sellel kaks põhjust. Ühelt poolt toodavad inimesed ettevõttes pidevalt uut teadmust. Sinna hulka kuulub kogemustega kuhjuv arusaam, kuidas tööd paremini korraldada. "Liiga paljude inimeste lahkumisel ei jõuta seda edasi anda ja see mõjub halvasti koguteadmusele. Järjepidevus läheb kaotsi," viitas külalisteadur.

Lisaks hakkavad liiga paljude uute ideede korral need omavahel konkureerima. Üha raskem on välja valida need mõtted, mis on väärt rakendamist praktikas.

Uue kriisi lävel?

Liis Roosaar kasutas oma töös kuni 2014. aastani kogutud andmeid. Kuigi leitud seaduspärad peaksid pidama paika praeguseski majanduskliimas, ei puugi olla need nii reljeefsed ja võivad laieneda teistele sektoritele. "Aastal 2009 tahtsid kõik Maastrichti kriteeriumite alla saada. Riigi roll oli väiksem ning tervise- ja energiakriisist tingitud subsiidiume kellelegi ei jagatud," arutles värske doktor.

Küll aga võib oodata, et helgematest majandusoludest ja tööjõunappusest tingitud võimukese liigub töövõtjate poolelt tööandjate juurde. "Kriisi ajal on jäme ots tööandjate käes. Kui see kriis tuleb, saavad nad algatada ise vallandamisi kasvõi selle pärast, et kuskilt on vaja säästa. On suur küsimus, kelle nad hiljem tagasi võtavad," nentis Roosaar.

Väitekirja tulemuste põhjal võiksid ettevõtted aga seejuures arvestada, et eakamate tööturul olevate inimeste tootlikkus on sageli noorte täiskasvanutega võrreldav. "Tahaks ikkagi näidata, et see vanus ei ole määrav. Tegelikult kasvõi teeninduses ei ole mingitel ametikohtadel arvutioskus sedavõrd oluline. Sul peab olema hea suhtlusoskus, mis võibki olla vanematel inimestel mõnes mõttes parem," sõnas värske doktor.

Tõsi, tegu oli positiivse valimiga ehk pidas nõnda kindlalt paika vaid nende eakate puhul, kelle puhul ettevõtted nende palkamiseni jõudsid.

Tutvu Liis Roosaare doktoritööga täies mahus Tartu Ülikooli digikogus. Juhendajad olid Tartu Ülikooli professorid Raul Eamets, Jaan Masso ja Urmas Varblane, oponendid Linas Tarasonis Vilniuse Ülikoolist ja Tairi Rõõm Eesti Pangast.